"Mind on hakanud väga häirima, eriti viimastel päevadel, see arvamus, et aktsiis on ainult eelarve tulu. Loomulikult on ta ka tarbimise piiramiseks mõeldud. Eelarvelaekumised ei ole ainus kriteerium, mille tõttu neid määrasid kehtestatakse," ütles Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi võttis sõna ka võimalike piirikaubanduse kasvu teemal. "See paanika piirikaubanduse teemal on nüüd jälle üles kerkinud. Võtke rahulikult. Aktsiis ongi kaheotstarbeline. Ja otsitakse seal vahel kompromissi tarbimise piiramise ja maksulaekumise vahel. Kui tarbimine väheneb, ei tähenda see tingimata, et aktsiisipoliitika on läbi kukkunud. Meie eesmärk ei ole võidelda piirikaubandusega, vaid tagada optimaalne aktsiisi tase, kus tarbimine on piiratud ja eelarvelaekumised siiski toimuvad," lausus Ligi.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles kolmapäeval Vikerraadios, et alkoholiaktsiis tuleks siduda inflatsiooniga.

"See loogika, mida siin tervishoiuminister on öelnud, et peaks olema sünkroonis inflatsiooniga, on abstraktselt loogiline. Aga justnimelt see, et kui kõik samamoodi ei käitu, siis me ei piira alkoholi, vaid kaotame ju tarbijaid Lätile ja Soomele. Automaatseid indekseerimistega tuleb olla hästi ettevaatlik," kommenteeris Ligi.

"Aga jah, meie ostujõud viinapudelites ja õllekastides on väga kiiresti kasvanud ja igal juhul mina olen kõrgema alkoholiaktsiisi pooldaja. Ja ma loodan, et riigikogu ka ei tee siin pealiskaudseid otsuseid, mis lähtuvad ainult sellest, et äkki mingi kopikas läheb Lätti," sõnas rahandusminister.

Ligi sõnul ei saa aktsiis olema nii kõrge, et sõit Lätti viina järele tasuks end ära.

Samuti pressikonverentsil osalenud Sikkut ütles, et nõustub Ligiga. "Praegused numbrid ei kinnita, et toimuks või kasvaks piirikaubandus. Umbes kolm protsenti inimestest on eelmise aasta jooksul käinud Lätis spetsiaalselt alkoholi järel, kes on ilmselt piiriäärsed elanikud," sõnas Sikkut.

Ta lisas, et sotsiaalministeeriumil on teadmine, et ka Läti soovib alkoholiaktsiisi tõsta. "Me proovime hoida enam-vähem samasugust sammu."

Sikkuti sõnul laekub aktsiisi ikka samas mahus, olenemata sellest, kas see on madalam või kõrgem. "Me näeme, et kui seda langetada veerandi võrra või tõsta 50 protsendi võrra, siis seda laekub ikka enam-vähem sama palju. Me kogume 230 kuni 250 miljonit eurot aktsiisi, sõltumata sellest, mis me aktsiisimääraga teeme," ütles Sikkut.

"Kahtlemata tervise seisukohast ei ole mitte vajalik see, et juuakse võimalikult palju ja makstakse selle pealt madalat aktsiisi, vaid et juuakse vähem ja makstakse kõrgemat aktsiisi, aga et see aktsiisi tase on selline, et ta ei soodustaks ülemäärast piirikaubandust," rõhutas Sikkut.

Ligi lisas, et ka majanduse ja maksu maksmise kohapealt kehtib sama reegel. "Purjus maksumaksja on kehv maksumaksja," ütles Ligi.

"Ma ei ühine nendega, kes räägivad alkoholi puhul vabaturumajandusest. Küll aga on probleem poodide ellu jäämisega. Kui Tallinnas on sellega lihtne, siis maapoodide käive on see, mis hoiab neid elus, ja kui käivet ei ole... See on väga mitmeharuline probleem kahjuks. Kuigi ka visuaalselt võib arvata, et maapoodides on ka see alkoholi mure suur," rääkis Ligi veel.

Sotsiaalministeerium ootab kuni jõulupühadeni arvamusi dokumendi kohta, mis kannab pealkirja "Alkoholi tarvitamise vähendamise arengusuunad 2025 kuni 2035".

Dokumendis teeb ministeerium terve rea ettepanekuid, kuidas vähendada alkoholi tarbimist 10 aastaga umbes 20 protsenti – et iga üle 15-aastase elaniku kohta ei joodaks enam 11 liitrit, vaid pisut alla üheksa liitri absoluutset alkoholi aastas.

Dokumendis on ka ettepanek, et alkoholiaktsiisi tõusu võiks siduda inflatsiooniga.