"Me jätaksime sellistesse kohtadesse nagu Sudaan või Niger ainult väikese delegatsiooni. Aga see oleks lihtsalt vale sõnum, eriti kui meil on tulemas USA administratsioon, mis näib olevat välismaailmast vähem huvitatud," ütles anonüümseks jääda soovinud EL-i ametnik. Teine ametnik ütles Politicole, et selle plaaniga seotud sisevestlustes on väljendatud selget muret, et EL-i tekitatud vaakumi võivad täita Venemaa või Hiina.

Ettepanekud kärbeteks tehti pärast seda, kui EL-i välisteenistus (European External Action Service, EEAS) ületas oma 2024. aasta eelarve. Tänu kasvavatele kuludele ja inflatsioonile oleks järgmisel aastal ülekulu veelgi suurem, mis sundiski kärpeid plaanima.

"Status quo säilitamine ei ole valik," seisis Politico valdusse jõudnud dokumendis, mis oli tähistatud märgistusega "Tundlik". Selles lisati: "EL vajab delegatsioonide võrgustikku, mis sobiks paremini uue poliitika ja poliitiliste prioriteetidega... See tuleb saavutada piiratud eelarve kontekstis."

Euroopa Liidul on üle maailma 145 esindust, mis toimivad sisuliselt EL-i saatkondadena. Reformi eesmärk on nüüd keskenduda riikidele, kus on EL-i esmased huvid, seisab plaanis.

Selles on esitatud ideed, kuidas EL võiks oma saatkondi sihipärasemalt kasutada. Selle all mõeldakse keskendumist riikidele, mis soovivad liituda EL-iga või mis asuvad bloki vahetus naabruses, G20 riike, tärkavaid poliitilisi ja majanduslikke suurjõudusid ning riike, kus tekkiv ebastabiilsus ohustaks EL-i huve.

Euroopa Komisjoni seisukoht on, et reform sobib Global Gateway projektiga, mis on EL-i vastus Hiina kaubandus- ja infrastruktuuriprojektide võrgule, mis hõlmab kogu maailma. Kui Brüssel soovib kolmandate riikidega suhtlemisel paremini hakkama saada, peame organisatsioonilise ülesehituse üle vaatama, ütles üks komisjoni kõrge ametnik. Kuid reformi kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et EL-i välispoliitikat ei saa taandada üksnes projektile Global Gateway, märkis Politico.

EL-i diplomaatilise jalajälje tugevdamine neis riikides tähendab aga, et Brüssel peab teistest kohtadest osaliselt lahkuma. Paljudes Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikides oleksid delegatsioonid reformi järel palju piiratumad, selgub Politico nähtud nimekirjast.

Näiteks Aafrikas kaalub EL oma kohaloleku piiramist enam kui 30 riigis. Ladina-Ameerikas on aga isegi selline suurriik nagu Brasiilia kärbete nimekirjas.

Mõte ei ole siiski sulgeda ühtegi 145 delegatsioonist, vaid koondada suurem hulk diplomaate piirkondlikesse keskustesse. "Võrgustiku säilitamine koos selle praeguse katvusega on oluline," seisab dokumendis.

Samal ajal soovib EL suurendada oma ülemaailmset kohalolekut seoses Donald Trumpi teise ametiajaga Ameerika Ühendriikide eesotsas, Venemaa sõjaga Ukrainas ning süüdistustega, et Euroopa kasutab Ukraina sõja ja Lähis-Ida sõja suhtes topeltstandardeid.

Väljapakutud kärped tulevad vaatamata EL-i 2019. aasta lubadusele pöörduda Aafrika poole. Siis tegi Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma esimese välisreisi Etioopia pealinna Addis Abebasse, kus asub Aafrika Liidu peakorter, et rõhutada selle maailmajao tähtsust EL-ile. Kuid sellest ajast peale on Euroopal olnud raskusi, et suhetes hoogu hoida, tõdes Politico.

Mõned EL-i ametnikud kardavad, et saatkondade koosseisude koondamine teeb asja ainult hullemaks.

"Kui jätame ainult delegatsiooni juhi ja autojuhi, on see lihtsalt vale," ütles esimene Politicoga rääkinud EL-i ametnik.

Kolmas ametnik rääkis veidratest ideedest, mis hõljuvat Brüsselis, nagu näiteks regionaalse sõlmpunkti loomine Indias, mis tegeleks ka selle peamise rivaali Pakistaniga.

Kulude vähendamiseks teeb EL ka ettepaneku ühendada kattuvad välisdelegatsioonid sellistes organites nagu Euroopa Investeerimispank või Euroopa kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonid välisteenistuse missioonidega.

Kaks teist ametnikku juhtisid tähelepanu sellele, et peaaegu 800 koha pealt esindustesse värvatud töötajat ähvardab hülgamine, kuna nende ümberpaigutamine teise riiki oleks väga raske või võimatu.

Mõned EL-i väiksemad liikmesriigid hoiavad kavandatud reformil tähelepanelikult silma peal. Neil ei ole sageli ulatuslikku saatkondade võrgustikku, mistõttu nad loodavad infokogumisel ja välisriikide juhtidele juurdepääsul EL-i esindustele.

Kui muudatusettepanek läbi läheb, peaks Euroopa Liidu välispoliitika uus juht Kaja Kallas just ametiaja alguses toime tulema massiliste koondamistega.

Ettepanekuid EEAS-i välisesinduste reformiks hakkavad Kallas ja Euroopa Komisjoni uus koosseis arutama juba detsembris.

"See on tavaline, et INTPA levitab neid ideid, kui välisteenistuse tipus on vaakum," ütles üks ametnikest, viidates komisjoni harule, mis tegeleb rahvusvaheliste partnerlustega.

"Oleme olukorras, kus eelarve on piiratud, nii et kõik ideed tuleb lauale panna, kuid see idee pole küps," ütles Euroopa välisteenistuse ametnik.

"Igasugune strateegiline otsus EL-i delegatsioonide võrgustiku kohta sõltub Kallase ja volinike kolleegiumi antud juhistest," ütles Politicole EEAS-i pressiesindaja Peter Stano.