Politico toob välja, et EL-i tippdiplomaat Kaja Kallas oli visiidil Kiievis, kui postitas sotsiaalmeediasse, et Euroopa Liit tahab, et Ukraina võidaks sõja Venemaa vastu.

Mõned EL-i ametnikud ütlesid, et tundsid end ebamugavalt, et Euroopa välisteenistuse juht, kes oli vähem kui päeva oma ametikohal töötanud, tundis endal olevat õiguse minna kaugemale sellest, mida EL-i ametnikud olid pidanud kokkulepitud suhtlusviisiks.

"Ta käitub endiselt nagu peaminister," ütles üks EL-i diplomaat, kellele, nagu ka teistele selles artiklis tsiteeritud isikutele, anti anonüümsus.

Eespool nimetatud diplomaat ja veel üheksa EL-i diplomaati ja ametnikku juhtisid tähelepanu sellele, mida nad peavad Kallase esimestel töökuudel tehtud vigadeks – alates toetust mitteleidnud ettepanekutest kuni välispoliitiliste avaldusteni.

Väljaanne rõhutab, et Kallasel on endiselt liidu põhja- ja idaliikmesriikide seas oma kaitsjaid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, ning et üks diplomaat ütles, et "üldiselt oleme temaga väga rahul".

Kui Kallas oma ametiaja alguses survestas EL-i riike Ukrainale rohkem sõjalist abi andma, ärritas tema juhtimisstiil mitmeid EL-i diplomaate – nad kurtsid tundlikel teemadel konsulteerimise puudumise üle.

Järgnevatel kuudel on mured ainult kasvanud, sealhulgas Kallase terava suhtumise tõttu Venemaasse. Näiteks Hispaania ja Itaalia ei jaga Kallase hinnangut, et Moskva on EL-ile otsene oht.

"Kui teda kuulata, tundub, et oleme sõjas Venemaaga," kurtis üks EL-i ametnik.

Veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsilt naastes koostas Kallas ettepaneku anda Ukrainale miljardite eurode väärtuses kiireloomulist sõjalist abi. Kallas tegi ettepaneku pärast seda, kui USA asepresident JD Vance oli pisendanud Venemaa-ohtu.

Väljaanne kirjutab, et Kallas reageeris nii, nagu ta oleks peaminister – ta saatis USA võimaliku puudujäägi kiireks kompenseerimiseks laiali kaheleheküljelise dokumendi, milles palus bloki 27 liikmesriigil leida muu hulgas ka vähemalt 1,5 miljonit mürsku Ukraina toetamiseks.

Kallas tegi ettepaneku ilma hoiatuseta pühapäeva õhtul – mõni päev enne ülemkogu. See aga ärritas riike. Mõne diplomaadi jaoks oli veelgi vastuvõetamatum ettepaneku sisu – ettepanekus nõudis Kallas igalt riigilt panust, mis oleks proportsionaalne nende majanduse suurusega.

Kallas põhjendas, et see survestaks suuremaid EL-i riike, näiteks Prantsusmaad, kes on panustanud elaniku kohta vähem kui Põhja- või Ida-Euroopa riigid, rohkem panustama. Mõnele tundus see aga sundimisena.

Pinged tõusid eelmisel nädalal veelgi, kui Kallas nõustus lahjendama oma plaani Ukraina toetamiseks, seades esimeseks eesmärgiks otsida vaid viie miljardi euro väärtuses suurtükimürske.

Kaks diplomaati Ida- ja Põhja-Euroopast märkisid, et Kallasel ei õnnestunud enne oma ettepaneku esitamist saada suurriikidelt, nagu Prantsusmaa, kooskõlastust. "See [ettepanek] tuli nagu eikusagilt. Protsessi oleks saanud paremini juhtida, et vältida inimeste üllatust," ütles üks neist ja lisas Kallase kaitseks: "Isegi kui ta oleks teinud täiusliku protsessi, poleks see neile nagunii meeldinud."

Üks Euroopa välisteenistuse ametnik pisendas kriitikat, öeldes, et liikmesriigid valisid Kallase, sest nad tahavad sõjaaegset juhti.

"Nad palkasid riigipea kindlal põhjusel, mitte selleks, et vaikselt suunata ja leida madalaim ühisosa, vaid selleks, et asju edasi liigutada," ütles ametnik. "Paljud väidavad, et oleme 1938. või 1939. aastas. Praegu pole aeg protsesside taha peitu pugeda. Euroopa liidrid nõuavad Ukrainale rohkem abi, okei lahe, aeg on tegutseda, mitte ainult rääkida."

See on konarlik algus Eesti endisele peaministrile, kes võttis üle Euroopa välisteenistuse, EL-i diplomaatilise haru, ajal, kui tehti ettepanek kärpida selle personali ja rahastamist, kirjutab Politico.

Väljaanne kirjutab, et Eestist pärit, liberaalsete vaadetega Kallas on EL-is autsaider, kuna liidus domineerivad konservatiivsed juhid ning et riigipead, nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa tulevane kantsler Friedrich Merz keskenduvad üha enam kaitsepoliitikale.

Kallase ettepanek kukkus läbi pärast veebruari lõpus USA välisministri Marco Rubioga Washingtonis toimuma pidanud kohtumist. USA välisminister tühistas selle viimasel hetkel.

Viies Politicoga rääkinud diplomaat ja ka endine kõrge EL-i ametnik nõustusid mõlemad, et Kallas ei olnud kohtumiseks korralikku alust loonud, kuna ei pakkunud USA poolele selget hüve. "Ta läks, käed taskus," ütles endine kõrge EL-i ametnik.

Kallase pressiesindaja aga vaidlustas selle hinnangu, väites, et kohtumine oli kinnitatud ja hästi ette valmistatud.

Enne seda toimus Vance'i ja USA presidendi Donald Trumpi kurikuulus sõnavahetus ovaalkabinetis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Keset Zelenskile mõeldud toetusavaldusi tekitas laialdast šokki Kallase sotsiaalmeediapostitus, et "vaba maailm vajab uut juhti". Politico märgib, et Kallase avaldusega võis nõustuda nii mõnigi riik, kuid see ärritas neid riike, kes lootsid Valge Majaga suhteid soojendada.

"Enamik riike ei taha Ameerika Ühendriikidega tüli üles kütta," ütles kuues diplomaat. " Öelda, et vaba maailm vajab uut juhti pole lihtsalt see sõnum, mida enamik juhte tahtnuks välja saata."

Mõned diplomaadid möönsid, et Kallase jaoks on alles algusaeg uuel ametikohal ning nagu Brüssel on näinud, võib lühikese ajaga palju juhtuda.

See on kolmas Kallast kritiseeriv artikkel mõnes suures Lääne-Euroopa väljaandes.

Möödunud nädalal kirjutas Politico samuti sarnast kriitikat Kallase kohta ning enne seda kirjutas Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung pikalt, et Kallasel ei lähe hästi ja loetles üles tema ebaõnnestumised.