Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Kallas esitles ümberkorralduste kava eelmisel kolmapäeval Euroopa Komisjoni tippjuhtidele ning Politicoga rääkinud kahe anonüümsust palunud ametniku sõnul sai rohelise tule reformiga edasiminekuks, teatas Politico teisipäeval. Kava viiakse ellu järgmise kahe aasta jooksul.

Esimese ametniku sõnul on kärbete sihtmärgiks EL-i delegatsioonid riikides, kus Euroopa Liit ei tunne enam nii suurt huvi märkimisväärse arvu diplomaatide ja töötajate lähetamise vastu, näiteks Valgevenes või Lesothos. Bloki prioriteedid nihkuvad arenguabilt strateegiliste huvide, näiteks sanktsioonide jõustamise või kaitsepartnerluse poole, ning ressursse suunatakse vastavalt ümber, ütles sama ametnik.

Kuigi Euroopa välisteenistus ei plaani ametlikult sulgeda ühtegi oma 144 välisesindust, koondatakse kümmekond delegatsiooni miinimumsuurusesse, näiteks suursaadik ja üks-kaks abilist, kusjuures kohapealt värvatud töötajad koondatakse järk-järgult, ütlesid mõlemad ametnikud. Nende muudatuste osana saavad aga mõned delegatsioonid ka töötajaid juurde.

Teise isiku sõnul koondatakse umbes sada kohalikku töötajat tõenäoliselt kahes etapis aastatel 2026 ja 2027.

Delegatsiooni vähendamine põhitöötajateni, kes töötaksid kodust, mitte EL-i kohapealsest büroost, võrdub nende delegatsioonide sulgemisega, lisas see isik.

Kohandamine langeb kokku eelarvekärbetega, mis tabavad mitmeid EL-i institutsioone. Varasem Euroopa välisteenistuse vähendamise plaan, millest Politico esmakordselt novembris teatas, nägi ette palju suuremat, kuni 800 töötajat hõlmavat koondamist.

Kärpeplaani uus versioon, mille põhijooned edastatakse EEAS-i võtmetöötajatele lähipäevil, näeb ette leebemaid kärpeid. Ühe ametniku sõnul läheb reform EL-ile esimesel aastal maksma umbes 20 miljonit eurot, millele järgneval kolmel aastal järgneb igaühel umbes üheksa miljoni euro suurune kokkuhoid.

Teine ametnik hoiatas aga, et EL-i pikaajalise eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) läbirääkimiste osana võivad EEAS-i ees oodata kärped, mis ületavad Kallase plaanis kavandatut.

2011. aastal asutatud ja ajalooliselt arenguabile ja majanduskoostööle keskendunud Euroopa välisteenistust laiendati mõnekümnelt töötajalt enam kui 5200 inimesele üle maailma EL-i püüdluste raames oma mõju globaalselt laiendada. EL-i delegatsioonid vastutavad suhete eest oma asukohariigi valitsusega, EL-i vahendite ja toetuste eraldamise ning mõnel juhul ka missioonide läbiviimise eest, näiteks konfliktipiirkondade kohta aruandluse esitamise eest.

Blokk soovib nüüd aga keskenduda kitsamalt strateegilistele huvidele, näiteks koostööle valitsustega, kellel on sõnaõigus ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustamisel. Selle tulemusel võidakse sanktsioonide jõustamiseks olulistes riikides – näiteks nendes, mis pakuvad lipuriigi teenust Venemaa varilaevastiku laevadele – personali suurendada, ütles üks plaanidega kursis olev inimene.

Laiemalt peegeldavad kärped liikmesriikide vastumeelsust suurendada oma panust Brüsselis asuvate institutsioonide eelarvesse ning soovi vabastada ressursse kaitseprojektidele.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ei vastanud artikli avaldamise ajaks Politico kommentaaritaotlusele.