Sotsiaalmeedias jagatud videoklippides oli näha, kuidas džihadistliku rühmituse Hayat Tahrir al-Sham (HTS) juhitud üksused jõudsid valitsusvägede taandumise järel Aleppo kesklinna ning tähistasid varahommikul kahemiljonilise elanikonnaga linna vallutamist, edastas väljaanne The Telegraph.

Vaevalt 48 tundi pärast seda, kui nende pealetung enam kui neli aastat staatiliselt seisnud rindejoonel oli alanud, olid mässulised Süüria diktaatorile Bashar al-Assadile ja tema armeele tõsise löögi andnud, kirjutas The Telegraph.

Mässulised korraldasid sel nädalal üllatusrünnaku valitsuse kontrolli all olevatesse linnadesse ning jõudsid Alepposse peaaegu kümme aastat pärast seda, kui nad olid Assadi ja tema liitlaste poolt linnast välja aetud.

Süüria armeele on antud käsk ohutuks taganemiseks linnast, kuhu mässulised on sisenenud, ütlesid kolm sõjaväeallikat.

Süüria armee tunnistas, et mässulised on Alepposse sisenenud. "Suur hulk terroriste ja lahingurinnete paljusus ajendasid meie relvajõude läbi viima ümberpaigutamisoperatsiooni, mille eesmärk on tugevdada kaitseliine, et rünnakule vastata, tsiviilisikute ja sõdurite elusid säilitada ning valmistuda vasturünnakuks," teatas armee.

Armee lisas, et mässulised on sisenenud suurde osasse Aleppost, kuid pommitamine takistas neil püsivatele positsioonidele jäämist. Armee lubas mässulised linnast välja ajada ja taastada kontrolli provintsi üle.

Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse (SOHR) andmetel olid mässulised reede õhtuks oma kontrolli alla saanud üle poole linnast. Ühendkuningriigis tegutseva SOHR-i juht Rami Abdel Rahman ütles lehele, et mässuliste üksused sisenesid linna ilma, et režiimi väed neile märkimisväärset vastupanu oleks osutanud.

Reedel teatasid mässulised ka, et said valitsusjõududelt kätte 31 Vene tanki, 20 BMP soomustransportööri ja tosin 122 mm suurtükki.

Rünnaku esimese kahe päeva jooksul hukkus SOHR-i andmetel 255 inimest, sealhulgas 24 tsiviilisikut.

Vaatluskeskus: Süüria mässulised vallutasid Aleppo lennujaama

Süüria mässulised haarasid laupäeval kontrolli Aleppo tsiviillennujaama üle, mis on esimene kord, kui nad sellise rajatise vallutavad, teatas Suurbritannias baseeruv vabaühendus.

Hayat Tahrir al-Sham ja selle liitlased võtsid kontrolli Aleppo rahvusvahelise lennujaama üle linna kaguosas, kui valitsusväed sealt taganesid, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

Samuti edenesid mässulised Hama ja Idlibi provintsis, kus nad vallutasid mitukümmend strateegiliselt oluliselt linna ilma igasuguse vastupanuta, lisas vaatluskeskus.

Iraani teatel ründasid mässulised tema konsulaati Aleppos

Iraan teatas laupäeval, et mässulised ründasid tema konsulaati Süürias Aleppo linnas.

Iraani välisministeeriumi kõneisik Esmaeil Baghaei mõistis avalduses karmilt hukka "mõne relvastatud terroristliku elemendi rünnaku Iraani konsulaadile", kuid lisas, et kõik selle töötajad on terved.

Mässulistel laiem edu

Enne Aleppo eeslinnadesse tungimist olid mässulised väitnud, et nad on Süüria põhja- ja loodeosas oma kontrolli alla võtnud seni valitsusvägede käes olnud enam kui 50 linna ja küla, mis on valitsusvastaste rühmituste viimaste aastate suurim edu.

Võitlejad tungisid ka Idlibi provintsi loodeosas asuvasse Saraqabi linna, mis on strateegiline piirkond, mis kindlustab Aleppo varustusliinid.

Hayat Tahrir al-Sham teatas, et algatas rünnaku vastuseks viimaste nädalate jooksul Venemaa ja Süüria õhujõudude intensiivistunud rünnakutele tsiviilelanike vastu mässuliste kontrolli all olevas Idlibi piirkonnas Loode-Süürias ja ennetusaktsiooniks Süüria armee võimalikele rünnakutele

Opositsiooniallikad, kes on kontaktis Türgi luureteenistustega, ütlesid, et Türgi, mis toetab mässulisi, oli andnud roheline tule selleks rünnakuks. Türgi välisministeeriumi pressiesindaja Oncu Keceli ütles reedel siiski, et Türgi püüab vältida suuremat ebastabiilsust piirkonnas ja oli hoiatanud, et hiljutised rünnakud on nõrgendanud de-eskalatsioonilepingute täitmist.

Rünnak on suurim alates 2020. aasta märtsist, kui Venemaa ja Türgi sõlmisid kokkuleppe pingete vähendamiseks. Valitsusjõudude rünnakuid peetakse Venemaa, Türgi ja Iraani 2019. aasta konfliktijoone külmutamise lepingu rikkumiseks.

Türgi julgeolekuametnikud ütlesid, et mässulised kavatsesid algselt piiratud pealetungi Aleppo suunas, kust algasid tsiviilelanike vastu suunatud rünnakud. Rünnak aga laienes, kui Süüria valitsusväed hakkasid oma positsioonidelt taganema, ütlesid ametnikud.

Türgi ametnike sõnul oli pealetungi eesmärk deeskalatsiooni-tsooni piiride taastamine.

Inimõiguste vaatluskeskuse teatel algas rünnak Aleppo Al-Hamdaniya ja New Aleppo linnaosadele pärast seda, kui mässulised korraldasid kahe autoga enesetapurünnakud.

Ühes videoklipis näidati mässuliste vägede jõudmist Assadi surnud venna Bassel al-Assadi kuju juurde New Aleppo linnaosa idaservas ja režiimi lipu mahavõtmist. Teises klipis oli näha mässulisi sõitmas tankiga Aleppo rahvusvahelise staadioni lähedal.

Lisaks tankidele ja soomukitele on videoklippides väidetavalt näha, et mässulised olid saanud oma valdusesse ka õlalt lastavaid õhutõrjerakette.

Mässuliste komandör kutsus elanikke üles edasiliikuvate jõududega koostööd tegema. Mässulised lubasid kaitsta kirikuid, kristlasi ja nende vabadusi, kutsudes vähemusi koju jääma ja pärast vabanemist normaalset elu jätkama.

Lahingud tabasid tsiviilelanikke

Abiorganisatsioonid teatasid, et lahingute tõttu on tuhanded perekonnad olnud sunnitud ümber asuma ja peatunud inimestele pakutavad teenused.

ÜRO piirkondlik humanitaarabi koordinaator David Carden ütles: "Oleme sügavalt mures Lääne-Süüria olukorra üle." "Lõputud rünnakud viimase kolme päeva jooksul on nõudnud vähemalt 27 tsiviilelaniku, sealhulgas laste elu."

Süüria riiklik uudisteagentuur SANA teatas, et neli tsiviilelanikku, sealhulgas kaks üliõpilast, hukkusid reedel Aleppos, kui mässulised tulistasid ülikoolilinnaku üliõpilaste ühiselamuid. Ei olnud selge, kas nad kuulusid ÜRO ametniku poolt teatatavate 27 hukkunu hulka.  

Opositsioonivõitlejad väitsid samas, et nende pealetung võimaldab naasta tuhandetel ümberasustatud inimestel, kes olid viimastel nädalatel sunnitud valitsuse pommitamise eest põgenema.

Venemaa avaldas Süüria režiimile toetust

Venemaa, mis on üks Assadi ustavamaid toetajaid, teatas, et soovib, et Süüria valitsus taastaks Aleppo piirkonnas põhiseadusliku korra nii kiiresti kui võimalik.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Moskva peab mässuliste rünnakut Süüria suveräänsuse rikkumiseks ja soovib, et võimud tegutseksid kiiresti kontrolli taastamiseks.

"Mis puudutab olukorda Aleppo ümbruses, siis see on rünnak Süüria suveräänsuse vastu ja me pooldame seda, et Süüria võimud taastaksid piirkonnas põhiseadusliku korra võimalikult kiiresti," ütles Peskov.

Venemaa on lubanud Damaskusele täiendavat sõjalist abi, et mässuliste edasiliikumist takistada, ütlesid kaks sõjaväeallikat, lisades, et uus varustus peaks saabuma järgmise 72 tunni jooksul, vahendas Reuters.

Iraan süüdistas Iisraeli

Iraani välisminister Abbas Araghchi kirjeldas Süürias toimuvat USA ja Iisraeli organiseeritud vandenõuna pärast Iisraeli "lüüasaamist Liibanonis ja Palestiinas".

Samuti lubas ta telefonikõnes oma Süüria kolleegile Teherani jätkuvat toetust Süüria valitsusele.

Eksperdid ütlesid, et Iisraeli võitlus Assadi liitlaste Iraani ja Hezbollah'ga on viimastel kuudel paistnud destabiliseerivat Süüria pikaajalist rindejoont.

Režiimimeelsed relvarühmitused olid suurendanud rünnakuid, püüdes mässulisi heidutada, sest Iisrael oli nõrgestanud Hezbollah'd ja Iraani.

Mustafa Abdul Jaber, Jaish al-Izza mässulaste brigaadi komandör, ütles, et nende kiire edenemine sel nädalal ongi tingitud Iraani toetatud vägede nappusest Aleppo provintsis laiemalt. Iraani liitlased piirkonnas on kannatanud mitmeid lööke Iisraeli käest, kuna Gaza sõda on levinud Lähis-Idas.

Aleppos olid kodusõja kõige rängemad lahingud

Aleppos toimusid Süüria kodusõja ajal kõige hävitavamad lahingud mässuliste rühmituste ja Assadi režiimi vahel, kus valitsusjõud võitlesid neli aastat linna oma kontrolli alla saamise eest.

Assadi režiimi väed vallutasid linna Venemaa ning Iraani ja piirkondlike šiiitlikke rühmituste toel mässulistelt tagasi 2016. aastal. Selleks lõigati ära mässuliste üksuste välisühendused, misjärel need alistusid 2016. aastal vastutasuks amnestia ja tsiviilisikute evakueerimise eest.

Reedel eitas Süüria riigitelevisioon, et mässulised oleksid jõudnud linna, ning teatas, et Venemaa pakub Süüria sõjaväele õhutoetust. Süüria armee kinnita, et lööb rünnaku tagasi ja on tekitanud mässulistele suuri kaotusi Aleppo ja Idlibi maapiirkondades.