Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas, et Venemaa õhurünnakutes hukkus pühapäeval Idlibis 12 tsiviilisikut. Süüria ja Venemaa eitasid tsiviilelanike sihtimist ning teatasid, et on tabanud mässuliste peidupaiku, vahendas Briti väljaanne The Telegraph.

Islamistliku rühmituse Hayat Tahrir al-Shami juhitud välkrünnak, mille käigus hõivati riigi suuruselt teine linn Aleppo, on tekitanud Süüria presidendile Bashar al-Assadile piinlikkust ja tekitanud küsimusi tema vägede valmisoleku kohta olukorda kontrolli all hoida, märkis leht.

Assad teatas pühapäeval, et surub mässuliste suurpealetungi jõuga maha, öeldes, et see on ainus keel, mida terroristid mõistavad. Süüria sõjavägi asus vägesid koondama ja teatas, et valmistab ette suurt vasturünnakut.

Konflikt näis pühapäeval laienevat, kui väidetavalt ründasid Türgi toetatud jõud ka kurdide terrorirühmitust Kurdistani Tööpartei (PKK).

ÜRO eriesindaja Süürias ütles, et lahingud ohustavad piirkonna julgeolekut ja kutsus üles jätkama diplomaatilisi jõupingutusi konflikti lõpetamiseks.

Inimõiguste vaatluskeskuse andmetel on pärast seda, kui Süüria mässulised kolmapäeval valitsusvägede vastu rünnakut alustasid, hukkunud vähemalt 372 inimest, sealhulgas vähemalt 20 tsiviilisikut.

Mässuliste ülem kolonel Hassan Abdulghani ütles, et vaatamata valitsuse vastupealetungile saavutasid tema võitlejad Aleppos edu ning on võtnud kontrolli alla Aleppo tööstuspiirkonna, Aleppo sõjaväeakadeemia ja suurtükiväe kolledži. Abdulghani sõnul võeti Ida-Aleppos vangi 65 Süüria sõdurit ja mässulised on edasi liikunud ka Idlibi ümbruses.

Venemaa on surve all

Assadi kindel liitlane Venemaa, millel on Süürias sõjaväebaasid, on samuti surve all. Vene üksused lahkusid kiiresti oma Al-Suqaylabiyah' baasist ja Hama õhuväebaasist, samas on levitatud teateid, et sadu Vene sõdureid on teadmata kadunud.

Moskva on vahetanud välja ka oma Süürias asuvate vägede juhi, asendades kindralleitnant Sergei Kisseli kindralpolkovnik Aleksandr Tšaikoga, kes juhtis Vene vägesid Süürias aastatel 2017–2019. Kissel oli varem saanud kriitikat ka oma ebaõnnestumiste pärast Ukraina sõjas.

Kuigi Venemaa on lubanud tugevdada oma abi Assadi režiimile olukorra stabiliseerimiseks, jääb ebaselgeks, kas Kreml suudab Ukrainas täiemahulist sõda pidades ka Süüriasse lisaressursse saata.

Ajalehe The New York Times andmetel viis Venemaa 2022. aastal oma Ukraina sissetungi toetamiseks Süüriast ära kriitilise tähtsusega sõjatehnikat, sealhulgas õhutõrjesüsteemid S-300 ja ka Süürias paiknenud üksusi. Ametnikud ütlesid ajalehele, et enam kui 1000 sõdurit on Süüriast ära toodud.

Mõttekoja Atlantic Council vanemteadur Omer Ozkizilcik ütles digilehele Middle East Eye, et Venemaa reaktsioon viitab sellele, et suur osa tema õhujõudude võimetest on paigutatud Ukrainasse. Ozkizilciki sõnul näitavad Süüria loodeosas Latakia provintsis asuvast Venemaa Hmeimimi õhuväebaasist tehtud satelliidipildid, et lennukite arv on seal võrreldes 2019. aastaga dramaatiliselt vähenenud.

"Kohalike allikate andmed  õhutegevuse kohta näitavad, et Venemaa kasutab peamiselt vanemaid hävitajate mudeleid," lisas ta.

Süüria opositsioonijõud näivad vahepeal olevat saanud oma valdusesse väärtuslikku sõjavarustust, mille Süüria ja Venemaa üksused olid maha jätnud, väidavad vaatlejad. Sotsiaalmeediasse postitatud videod näitasid mässuliste soomukeid, Aero L-39 Albatros lennukeid ja 80 mm S-8KOM

mittejuhitavaid rakette riigi eri baasidest.

Analüütikud rõhutasid ka, et kui mässulised vallutavad Homsi, lõigatakse Damaskus Venemaa mereväebaasist ära, millel võib olla Kremlile oluline strateegiline mõju. Venemaa ei saa Ukrainaga sõdides Montreux' konventsiooni alusel oma sõjalaevu Mustalt merelt välja viia, mistõttu peaks ta tooma lisajõudusid ümber Euroopa Läänemerelt.

Ukraina luure andmetel saabus Süürias Tartus'is asuvasse Venemaa mereväebaasi Vene mereväe ülem, admiral Aleksandr Moissejev.

Vene režiimijuht Vladimir Putin kohtus viimati Assadiga juulis Moskvas, ehkki novembri lõpus väideti, et Assad on Moskvas, kus loodab kohtuda Putiniga. Venemaa on nõudnud, et Süüria taaskäivitaks suhted oma teise lähedase partneri Türgiga, ning on vahendanud kohtumisi Süüria ja Türgi vahel. Türgi katkestas sidemed Süüriaga 2011. aastal pärast Süüria kodusõja puhkemist.

Kuna Iisrael tugevdas hiljuti oma rünnakuid Süürias asuvate Iraani baaside pihta, on Damaskus vahepeal nõudnud, et Venemaa kasutaks oma mõjuvõimu, et neid lööke ohjeldada.

Briti endine kõrge julgeolekuametnik Tom Tugendhat ütles lehele, et Venemaa ja Süüria suhted on viimasel ajal jahenenud, sest Putini hinnangul ei ole Assad olnud piisavalt lugupidav ega reageerinud Venemaa vajadustele.

Iraani kõrgeim diplomaat Abbas Araghchi pidi lähiajal Damaskusesse saabuma, et Süüria režiimile toetust avaldada. Samuti on Araabia liidrid, sealhulgas Jordaania kuningas Abdullah II ja Araabia Ühendemiraatide president šeik Mohamed bin Zayed Al Nahyan, väljendanud oma solidaarsust Damaskusega.

Samal ajal teatas USA, et Assad kaotas kontrolli Aleppo üle, kuna ta toetus Venemaale ja Iraanile.

Süüria koostöö Venemaa ja Iraaniga ja keeldumine liikuda edasi ÜRO Julgeolekunõukogu kavandatud 2015. aasta rahuprotsessiga lõi praegused tingimused, ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Sean Savett oma avalduses. Ta lisas, et USA-l ei olnud midagi pistmist mässuliste pealetungiga, mida juhib terroristlik organisatsioon Hay'at Tahir al-Sham.

Ühendkuningriik süüdistas Assadit Süüria kodusõja eskaleerumises, mille tõttu Aleppo linn langes mässuliste vägede kätte.

"Assadi režiim on loonud tingimused praeguseks eskaleerumiseks oma jätkuva keeldumise kaudu osalemast poliitilises protsessis ning toetudes Venemaale ja Iraanile," ütles Briti välisministeerium avalduses, milles kutsuti mõlemat poolt üles läbirääkimistele ning tsiviilelanike ja -taristu säästmisele.