Iisraeli sõda Hamasi ja Hezbollah'ga ning Süüria mässuliste jõuline liikumine riigi suuruselt teise linna Alepposse on omavahel seotud, ütles Merili Arjakas "Välisilmale" antud intervjuus.

"Selle seose saame kindlasti teha, et üks põhjus, miks mässulised just praegu läksid Süüria liidri Bashar al-Assadi vastu pealetungile, on see, et valitsust toetav Hezbollah on olnud Liibanonis sõjategevuses Iisraeli vastu niivõrd nõrgestatud, et nad ei saa ka Assadi Süürias nii tugevalt toetada. Samuti on Iisrael andnud palju lööke Iraani ja Hezbollah' ohvitseride ja sõjalise infrastruktuuri vastu Süürias, mis samuti nõrgestab valitsust," selgitas teadur.

Arjakas lisas, et sellest on näha, kuidas Lähis-Ida sündmused on omavahel seotud. Ta selgitas, et kui Hezbollah omal ajal sekkus Süüria valitsuse poolel Süüria sõtta, siis see avas Iisraeli luurele võimaluse rohkem Hezbollah' struktuuridesse sisse imbuda ja saada luureinfot, mida kasutada ära tõhusate rünnakute tegemiseks Hezbollah' vastu tänavu sügisel.

Samas see, et Iisrael üldse oma sõjategevust Hezbollah' vastu laiendas, on seotud sõjategevusega Gazas, milles Hezbollah omakorda Hamasile toetust avaldas, lisas Arjakas.

"Ehk kõik need sõjad on omavahel seotud. Võib öelda, et eelmise aasta 7. oktoobril Hamasi liider Yahya Sinwar (kelle Iisraeli armee tänavu sügisel tappis) pani käima doominojada ja me järjest näeme, kuidas kivid kukuvad, kuidas need sündmused üksteist mõjutavad. Eks me näeme seda ka edaspidi," rääkis Arjakas.

Bashar al-Assad võis pidada oma positsiooni tegelikust tugevamaks

Süürias on valitsusvastased mässulised võtnud enda kontrolli alla riigi suuruselt teise linna Aleppo. Arjakas märkis, et mässulised suutsid nii kiiresti edeneda, kuna Süüria valitsust toetavad Venemaa ja Iraan on hõivatud mujal sõdades ja neil ei olnud võimekust Bashar al-Assadi toetada nii tugevalt kui viimane oleks soovinud.

Samas on Arjakase sõnul ebaselge, kuidas jäi Assadil mässuliste jõu kogumine tähelepanuta.

"Pärast rünnakut hakkas ju tulema ka märke selle kohta, et nad on ettevalmistusi selleks rünnakuks teinud juba kuid, tõhustanud oma sõjalist ja valitsuslikku bürokraatiat ja efektiivsust," selgitas Arjakas.

Teaduri hinnangul võis Assad arvata, et tema positsioon Süüria eesotsas on väga kindel.

"Ta on viimastel aastatel teinud katseid taastada oma positsioon teiste Araabia riigijuhtide seas kui ühena aktsepteeritav president. Eelmisel aastal see tal ka õnnestus, kui ta kutsuti Araabia Liiga kokkusaamisele esimest korda pärast 2011. aastal väljaviskamist. Ehk on võimalik, et ta arvas, et tema positsioon riigis on märksa tugevam kui tegelikult oli."

Samas leiab Arjakas, et kuigi Assadi olukord on habras, siis täielikult ta positsioon Süürias kõikuma ei löö.

"Nädalavahetusel tuli palju kuulujutte selle kohta, et Damaskuses või Assadile alluvates armeeüksustes on hakanud inimesed üles tõusma valitsuse vastu. Praegu tundub, et sellised kuulujutud tõele ei vasta, märke sellest ei ole. Aga need kuulujutud näitavad, kui habras on ikkagi tema olukord," ütles Arjakas.

Assadi toetuseks mängib Arjakase hinnangul asjaolu, et kui Süüria sõja esimene aktiivne faas oli väga palju suunatud tema Assadi isiku vastu, sest muidu kohati rohkem omavahel võidelnud opositsioon oli ühiselt valitsuse vastu, aga tema kukutamine ei läinud läbi, siis on tõenäoline, et seekord mässulised seda oma peamiseks eesmärgiks ei võtagi.

"Näiteks on Türgi (kelle abile Süürias pealetungi alustanud mässulised toetuvad) juba välja kuulutanud, et nad tahaks näha mingeid kõnelusi, läbirääkimisi Assadi ja opositsiooni vahel olukorra rahustamiseks. Türgi näeb siin võimalust endale strateegiliselt paremat olukorda saavutada. Aga tundub, et praegu on olukord selline, kus pigem nii Süüria sees kui ka Süüriast väljasool lepitakse sellega, et Assadil on riigis jätkuvalt mingi tulevik," rääkis Arjakas.