Tallinna linnavalitsus kehtestas 2021. aasta septembris reegli, mille järgi peab nädala sees alkoholimüügi lõpetama kell kaks ja nädalavahetusel kell kolm hommikul. Tallinna abilinnapea Kaarel Oja tõdes, et sisuliselt ei ole piirangu järgimist võimalik kontrollida.

"Me tegelikult teame neid kohti, neid on suurusjärgus kümmekond, lõviosas vanalinna ja kesklinna piirkonnas, kes süsteemselt vilistavad reeglile, et pärast teatud kellaaega ei tohi alkoholi müüa," rääkis Oja.

Linna ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse osakonna juhtivspetsialist Raili Nääme selgitas, et üks võimalus ettevõtete kontrollimiseks peitub kassasüsteemide väljavõtetes, kuid kauplejad kasutavad erinevaid kassaaparaate. Kõigi nende tehnilistes detailides ei jõua ametnikud orienteeruda.

"Seda võib kaupleja ära kasutada," sõnas Nääme. "Näiteks üks viis on, et kaupleja ütleb, et tal pole võimalik sellist väljavõtet esitada." Hiljem, kui väljavõte ametnikule meilile saadetakse, ei saa selle õigsuses kindel olla. "Tänapäeval ei ole ka nende dokumentide muutmine keeruline," lisas Nääme.

Lisaks sellele ei pruugi kassaaparaatides salvestuvad andmed näidata, millal ja kuidas päriselt müüdi.

"Kuna me ei reguleeri, kuidas kassaaparaat on üles seadistatud ja milline ning mis tasemel tehniline võimekus tal on, siis see on kõik manipuleeritav," ütles Nääme.

Tema sõnul pole kuidagi reguleeritud ka see, kui täpselt peab erinevaid kaubaliike kassasüsteemis nimetama. "Päris raskesti on usutav, et ühe õhtu jooksul müüakse näiteks T-särke millalgi varajastel hommikutundidel," tõi Nääme elulise näite.

Linn soovib kõigile kassaaparaatidele kindlaid nõudeid

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski pöördus teisipäeval selle murega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Linnavalitsuse hinnangul peaks muutma alkoholiseadust nii, et alkoholimüügiga tegelevate ettevõtete kassaaparaatidele kehtiks kindlad reeglid.

Alternatiivina pakkus Ossinovski välja võimaluse, et reeglite kehtestamise õigus antaks linnavalitsusele.

Sisuliselt soovib linnavalitsus, et edaspidi oleks kõigil alkoholimüügiga tegelevatel ettevõtetel kassasüsteem, mida kasutaja ei saaks manipuleerida ning mis lubaks müügitehingute andmeid muutmata kujul kontrollida. Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul kaaluti enne kirja saatmist erinevaid võimalusi.

"Me oleme arutanud ja loobunud mõtetest, et müügikohtade juures peaks olema kaamerad," sõnas Oja. "Kõigist lahendustest, mida me teame, et mujal maailmas on kasutatud, tundub see kõige vähemkulukas ka kohtadele."

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Killu Maidla sõnul kasutab suurem osa valdkonna ettevõtetest ühesugust kassasüsteemi.

"Kaasaegsed kassasüsteemid peaks kõik võimaldama adekvaatseid raporteid välja võtta ja minu teada ei tohiks süsteemis sees need raportid liiga manipuleeritavad olla," ütles Maidla, kelle sõnul ei tohiks muudatus sektorit oluliselt mõjutada.

Linn soovib õigust konspiratiivvõteteks

Lisaks dokumentide kontrollimisele käib linnavalitsus öist alkoholimüüki ka kohapeal jälgimas. Kaarel Oja tõdes, et enne, kui ametnik hakkab leti ääres toimuvat jälgima, peab ta ennast ja enda eesmärke tutvustama.

Veel enam, munitsipaalpolitsei ametnikud kannavad tööl käies vormi. Ja kui ametnik seisab leti ääres, siis alkoholi ei müüda.

Sestap saatis Ossinovski ministeeriumitele teisegi palve – lubada reegliterikkujate tabamiseks kontrolloste.

"Politseil on teoreetiliselt see õigus olemas aga me anname endale aru, et nende ressurss on muidugi piiratud. Linn on valmis ise otsima lahendusi, ise seda reguleerima ja järelevalvet tegema," rääkis Oja.

Tema kinnitusel on linnaametnikel konspiratiivvõtete kasutamiseks valmis. "Tegemist ei ole kuigivõrd keerulise võtte või viisiga ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametnike hulgas on väga palju pikaajalise politseitöö kogemusega inimesi," ütles Oja.

Abilinnapea rõhutas, et linn ei kavanda lauskontrolli. "Me täna näeme seda, et meil  on üksikud kohad, kellel karistamatuse tunne aina süveneb ja kellega ei ole võimalik dialoogi pidada," ütles ta.

Oja sõnul on linn proovinud ettevõtete juhtidega suhelda ning ametnikud kuulevad kinnitust, et kõik käib seaduse järgi. "Aga selle all reeglina on alatoon või arusaamine, et nad teavad, et meil pole tänases õigusruumis midagi suurt teha," ütles Oja.