Süürias üha uusi alasid vallutav Hayat Tahrir al-Sham (HTS) kasvas läinud kümnendi keskel välja sunniitliku terrorirühmituse al-Qaeda kohalikust harust. Suurema osa lääneriikide, sealhulgas USA hinnangul tuleb ka tänast Hayat Tahrir al-Shami pidada terroristlikuks organisatsiooniks. 

Samas rõhutavad vaatlejad, et viimastel aastatel on HTS oma sisu ja vormi märgatavalt muutnud kuni selleni, et alates 2021. aastas vastandub organisatsioon otseselt al-Qaedale. 

Põhjuseid selleks on erinevaid, alates probleemidest, mida terrorirühmituseks kuulutamine organisatsioonile tõi, kuni praktilise vajaduseni Türgiga koostööd teha. 

Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik märkis, et Idlibi provintsis omavalitsuse rolli võtnud Hayat Tahrir al-Sham sõltub väga palju Türgi abist. 

"Ja kuna Türgi näeb siiamaani nii al-Qaedas kui ISIS-es ohtu, siis on seal organisatsioonis viimastel aastatel toimunud väga suur puhastus just ideoloogilises mõttes," rääkis Raudsik. "Ehk see ei ole enam seesama terroriorganisatsioon, kellest me aastaid tagasi kuulsime vaid kindlasti on nad täna mõõdukamad ja rohkem Türgi poolt kontrollitud, kui varem." 

See pole võitlus demokraatia ja diktatuuri vahel 

Siiski ei maksa läänel oodata, et Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastu marsiksid demokraatlike või euroopameelseid väärtusi kandvad üksused. Ehkki HTS ei kõnele enam avalikult ülemaailmsest islami džihaadist, toetatakse seal endiselt islami tugevat rolli riigivalitsemises. 

Ajakirjanik Hille Hanso ütles, et ka suurem osa Idlibi elanikke on konservatiivsed sunniidid. Samas märkis temagi, et varem fundamentaalset islamit pooldanud Hayat Tahrir al-Sham on oma vaateid ning sõnumeid pehmendanud. "Kohalikus kontekstis neid võib-olla neid enam kõige äärmuslikumaks pidada ei saa," sõnas Hanso. 

Ta märkis, et Idlibi piirkonna elanike suhtumine organisatsiooni on viimastel aastatel paranenud. Olulist rolli mängivad selles Türgi ja teiste doonorite toel veetavad projektid kohaliku infrastruktuuri arendamiseks. Pealegi on tegu ainsa suurema organisatsiooniga, kes on suutnud Assadi võimule vastu astuda. "Neile kuulub nii mõnegi sunniitliku hõimu või kogukonna poolehoid," ütles Hanso. 

Avalikult Türgi HTS-i ei relvasta 

Oma relvajõudusid on Hayat Tahrir al-Sham üles ehitanud suuresti kohaliku maksuraha toel. Samas on ka see vähemal või rohkemal määral seotud piirkonda saabuva Türgi toetusega.

"Sinna saabub humanitaarabi, Türgi abi, Türgi ettevõtted suurendavad päris tugevalt seal oma kohalolekut. Loomulikult ka piiriülene kaubandus ja Türgi liiri kasutamine on kaudselt seda organisatsiooni kindlasti tugevdanud," rääkis Hanso. 

Peeter Raudsik ütles, et lisaks otsesele ja kaudsele rahalisele toetusele on Hayat Tahrir al-Sham saanud Türgilt ka sõjalist abi. 

"Türgi on aastaid neid väljaõppe, varustamise, koordineerimise, logistika ja kõige muuga toetanud," sõnas Raudsik.

"Türgi on püüdnud neid ühel või teisel moel ka oma regulaarvägede kõrvale tööle panna," lisas ta. 

NATO liikmena nimetab ka Türgi HTS-i terroriorganisatsiooniks. Sestap ütles Hille Hanso, et tema teada pole riik seda organisatsiooni otseselt ja avalikult relvastanud.

"Aga Idlibis on eraldi Türgi toetatud rühmitusi, kes kindlasti on saanud Türgilt relvi, treeninguid, moona ja raha. Ning vahepeal on paljud nendest ka Hayat Tahrir al-Samiga ühinenud," sõnas ta. 

Kas Türgi loodab läbirääkimistel Assadiga paremat positsiooni? 

"Päris palju spekuleeritakse, et kaudselt on Türgi toetanud mässulisi, et nüüd selles väga segases olukorras, kus Lähis-Ida praegu on, oma mõjuvõimu laiendada," lisas Hanso. 

Ometi näis alles mõned kuud tagasi, et Türgi ja Süüria suhted hakkavad soojenema. Juulis tegi suhete taastamiseks ettepaneku Türgi president Recep Tayyip Erdogan, kes märkis, et kahe riigi juhid võiksid Ankaras kokku saada. 

Bashar al-Assad vastas, et nõustub kutsega juhul, kui kohtumise peateema on Türgi vägede lahkumine Süüria põhjaosast ning terroristide toetamise lõpetamine. Terroristidena mõtles ta enda režiimi vastaseid relvarühmitusi. 

Pärast seda pole kumbki riigijuht võimalikest järeleandmistest juttu teinud, ehkki Erdogan mainis veel novembri alguses, et suhtub võimalikesse kõnelustesse lootusrikkalt. 

"Loomulikult tekib küsimus, kas see on Türgi strateegia endale tuttavaid ja endaga kaudselt seotud sunniitlike gruppe kasutada ära selleks, et oma mõju Süürias laiendada ja enda positsioone tuleviku läbirääkimistel suurendada," rääkis Hanso.

Lahingutes kannavad kaotusi ka Türgile pinnuks silmas olnud kurdi üksused

Spekulatsioonidele annab hoogu see, et paralleelselt Hayat Tahrir al-Samiga on viimastel päevadel aktiveerunud ka need organisatsioonid, mida Türgi avalikumalt toetab. Nii näiteks teatas Süüria Rahvuslik Armee (SNA) pühapäeval, et vallutasid Aleppost mõnekümne kilomeetri kaugusel põhjas asuva Tal Rifaadi linna. Seni kontrollis linna kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF). 

SNA ise ütles, et operatsioon, millele nad panid nimeks "Vabaduse Koidik", oli vajalik, et takistada kurdide liikumist Süüria valitsusvägedest maha jäänud aladele. 

Esmaspäeval teatas kurdide juhitud SDF, et soovib moslemitele kaotatud Tal Rifaadi linnast evakueerida ligi 10 000 kurdi. 

SNA pole teatanud, kas ja missuguste sihtidega nad enda operatsiooni jätkavad. Siiski ei välista vaatlejad, et operatsiooni käigus võidakse rünnata Kurdi üksusi ka mujal Süürias.

Türgi teatel on lahingutegevuse juured Süürias mitte välismõjus 

"Me peame oma järeldustega veel ootama. Aga tõepoolest, president Erdogani välispoliitika fookuses pole ainult läbirääkimised Assadiga vaid ka eesmärk seljatada Kurdide iseseisvusliikumine Süürias," sõnas Hanso. "Praegu tundub küll, et selles sogases vees ujuvad suured kalad. Ehk alanud on kaks protsessi, mis on potentsiaalselt Türgi välispoliitikale kasulikud." 

Kurdide iseseisvusliikumise ja sõjalise võimekuse seni suurim toetaja on olnud Ameerika Ühendriigid. Peeter Raudsik märkis, et USA-st sõltub paljuski ka see, kuidas olukord Süüria kurdide jaoks edasi kujuneb. 

"Kui nad piirkonnast taanduvad, siis see konflikt kurdidega on palju tõenäolisem. Aga kui ameeriklased välja ei liigu, on see tõenäosus natukene madalam," lausus Raudsik. 

Esmaspäeval Ankaras Iraani välisministriga kohtunud Türgi välisminister Hakan Fidan märkis ühisel pressikonverentsil, et Türgi on eskalatsiooni eest Süürias korduvalt hoiatanud. 

"Viimased arengud näitavad, et Damaskus peab oma rahva ja legitiimse opositsiooniga kompromissi saavutama," sõnas Fidan. Ta rõhutas, et konflikti algeid ei tasu otsida väljastpoolt Süüriat.