Asjaolu, et Ameerika Ühendriikides võideldakse tehisintellekti kasutavate veebilehtede vastu, on võrdlemisi uudne. IT-le spetsialiseerunud advokaadi Rauno Kinkari sõnul on veelgi tavapäratum, et tehisaru kasutatakse inimeste endi loata neist pornograafiliste piltide loomiseks.

"Sellist tehnoloogiat lihtsalt ei eksisteerinud varem. Uus tehnoloogia muutis selle plahvatuslikult kättesaadavaks igaühele, igal pool, olematu tasu eest," rääkis IT, IP ja andmekaitse vandeadvokaat Kinkar.

Teisisõnu on loodud ligi 16 veebilehte, kuhu saab üles laadida ükskõik millise riides inimese foto. Mõne sekundi pärast saadetakse vastu AI-võltsing, kus fotol olev isik on täienisti lahti riietatud. 

"Pornopiltide teema on põhiliselt mitte see, et lihtsalt genereeritakse mingi tundmatu inimene, vaid et võetakse keegi tuttav, keegi kuulus inimene, keegi reaalne inimene ja tema põhjal hakatakse siis seda genereerima," ütles Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet.

Pornograafilist sisu loonud lehtede omamise eest süüdistuse saanud 56 kohtualusest on kolm seotud Eestiga. Nendest kaks on Eestisse registreeritud äriettevõtted Defirex OÜ, mis kuulub hoopiski armeenlasele, ja ITAI OÜ, mille omanik on Serbia kodanik.

"Ma ei ole veendunud, kas need ühingud on ka sisuliselt Eestiga seotud. Võimalik, et need on ka lihtsalt kehad," sõnas Kinkar.

Küll on aga selgem seos kolmandal inimesel – 22-aastasel Augustin Gribinetsil –, kelle elukohaks on märgitud Eesti. Sama noormehe veebilehte külastati selle aasta esimeses pooles pea kuus miljonit korda.

"Nende veebilehtede ilmne eesmärk on luua alastifotosid naiste nõusolekuta. Ja nad ei varja seda üleüldse. Tsiteerides ühte sellist lehte: "Milleks raisata aega naise kohtingule viimisele, kui võid lihtsalt kasutada lehte X tema alastifotode saamiseks," ütles San Francisco linnaadvokaadi asetäitja Karun Tilak.

Just selle lausega reklaamis Gribinets oma veebilehte, mis on nüüdseks internetiavarustest maha võetud. "Impulsil" õnnestus internetiarhiivist tuvastada arvatava veebilehe salvestis. Taastatud lehel on näha, et seal garanteeritakse anonüümsus kõigile, kelle eesmärk on fotodel olevaid isikuid paljalt näha. Samuti lubatakse suurelt, et ihualasti saab võtta kelle iganes.

"Ma võin lahjat mürki võtta selle peale, et mitte ühtegi isikuandmete kaitse üldmääruse sätetest ei ole need portaalid täitnud. Ja rikkumine on seal olemas," märkis Kinkar.

Ta viitas sellele, et ilmselt pole tehisaru abil lahti riietatud inimestel endil vähimatki aimu, kuidas neist paljastavad fotod loodi.

Kohtudokumentide järgi Gribinets küll küsis veebilehe kasutajatelt kinnitust, kas nende huviobjekt on nõus lahti riietamisega. Teisalt, süüdistuse järgi, võttis veebileht vastu kõik pildid, ka juhul, kui nendel olid alaealised.

Rauno Kinkari sõnul võib portaali looja vastuväide olla, et tema tegi lihtsalt keskkonna, kus inimesed saavad tegeleda eneseväljendusega. "Ma ei saanud ju eeldada, et mingisugused perverdid või ekstraperverdid tulevad siia, kes hakkavad lapspornot tootma sellega," peegeldas Kinkar portaali looja võimalikku reaktsiooni.

"Impulss" küsis ka veebilehe omanikult endalt, mida ta arvab temale esitatud süüdistustest. Ajakirjaniku küsimusele veebilehe kohta vastas Gribinets, et tal ei ole sellist lehte olnud ning lõpetas kõne.

Gribinetsi lehel sai esimesed pildid genereerida tasuta, aga kui oli soov portfooliot täiendada, pidi maksma krediitkaardi või krüptovaluutaga.

Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellekti professori Tanel Tammeti sõnul on tasuliste veebilehtede tegelikke kasusaajaid lihtsam tuvastada.

"Niipea, kui võtta raha, siis on selge, et raha liikumist on võimalik jälgida. Samal ajal on osa nende tööriistade tegijatest olnud ettevaatlikud ja nõudnud, et neile tuleb tasuda krüptovaluutas ja nad teevad spetsiaalselt pingutusi enda peitmiseks," selgitas Tanel Tammet.

Tammeti sõnul ei nõua tehisaru rakendamine erilist tehnoloogia-alast taibukust ning veebilehtede loojad võtavad sageli kasutusele juba valmis tehtud tehisintellekti mudeleid.

"See piltide tegemise tehnoloogia ei ole mitte kuidagi selline, mis on nüüd äkitselt tekkinud porno jaoks, vaid inimesed on hakanud seda lihtsalt selleks kasutama, sest see tundub ilmselt paljudele inimestele väga atraktiivne kasutus," lisas Tammet.

Ta lisas, et see tingimata ei ole illegaalne tegevus. "Sest üldjuhul nad ju ise ei levita, nad annavad sulle lihtsalt tööriista, millega sa võid midagi teha. Ei ole tingimata see tööriist kuidagi kuritegelik."

Kokkuvõtvalt öeldes puudub Eestis konsensuslik otsus, mille järgi saaks öelda, et inimestest paljastavate libapiltide tegemine ja selle tarbeks veebilehtede loomine oleks kuritegu.

"Kas see on okei, et ma enda naabrimehe pildiga lähen tuttava kunstniku juurde ja ütlen, et joonista mulle alasti kalender sellest inimesest ja ma maksan sulle raha selle eest?" küsis advokaat Kinkar.

"Siiamaani, kuni see ei ole massiline olnud, on vastus sellele küsimusele üldjoontes olnud, et põhimõtteliselt vist isegi on see okei, eeldusel, et sa ei levita seda kuskil. Ja eeldusel, et tegemist ei ole lapspornoga."

Advokaadi sõnul võib tulevikus tõeste ja deepfake ehk süvavõltsitud piltide eristamiseks abi olla uuest Euroopa Liidu õigusaktist AI-määrusest.

"Juhul, kui sa käivitad portaali või süsteemi, mis võimaldab deepfake'i genereerida, siis kontseptuaalselt AI-määrus ei keela sellist tegevust, aga sa pead selle ära märgistama," lisas Kinkar.