Stoicescu: ma ei arva, et oleks tark tuuleparkide rajamise otsuseid ümber pöörata
Riigikaitsekomisjon pole arutanud eelhoiatuse ja tuuleenergeetika küsimust, kuid komisjoni liikmed arvavad, et nüüd on ülim aeg mõlemat olulist julgeolekuküsimust nii valitsuses kui ka riigikogus lahata. Vaidlus algas Rootsi otsusest meretuuleparkidest loobuda ja sellest tulenenud arutelust kõrgematel riigikaitsekursustel eelmisel nädalal.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo rääkis tuuleparkidest 27. novembril toimunud kõrgemate riigikaitsekursuste konverentsil, kui temalt Rootsi otsuse kohta küsis konverentsi juhtinud julgeolekuekspert Rainer Saks. Merilo vastas, et tuuleparkide ehitamiseni on veel jupp minna, kuid kaitsevägi ütles varem ja ütleb edaspidigi oma seisukoha.
"Kui keegi arvab või on uudistest jäänud mulje, et kaitsevägi on kõikide nende asjadega rahul ja kahel käel lehvitab kaasa, siis päris nii see ei ole. Me oleme oma sisendi andnud, anname ka edaspidi. See eeldab väga täpseid tehnilisi mõõtmisi. Ja ma ikkagi täna julgen väita, et nendesse kohtadesse, kus see mõjutab otsustavalt meie teadlikkust vastase tegevustest eri domeenides, siis sinna neid tuuleparke ikka ei tule," lausus Merilo.
Luurekeskuse ülem ja mereväe ülem ütlesid, et tuulepargid mõjutavad juba praegu meie eelhoiatusaega, meretuulepargid ka laevatõrjerakettide kasutamist. Seejärel said nad suunise, et avalikkuse teavitamine on siitpeale kaitseministeeriumi töö. Kaitseminister ütles, et meretuuleparkide arendust ei katkestata erinevalt Rootsist. Riigikaitsekomisjon küsimust arutanud pole.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ütleb, et tüli tuleb lõpetada nii, et riigikaitse eesmärgid oleks täidetud. Kuid tuuleparkide rajamist edasi lükata ei saa, sest niigi on nende planeerimine veninud 10 aastat.
"Ma ei arva, et oleks tark neid otsuseid ümber pöörata. Ühest küljest kindlasti me ei tohi ohverdada üht olulist elementi riigikaitsest, aga teistpidi ka mitte oma energiamajanduse arengut," lausus Stoicescu.
Komisjoni liige Raimond Kaljulaid ütles samas, et ohvitserid ei tule avalikkuse ette tühja asja pärast. Tuleb kaaluda nii sõjalist kui energiajulgeolekut.
"Nüüd ongi, ma arvan, valitsuse ja riigikogu poliitikute asi kaaluda erinevaid riske ja teha endale need asjad selgeks, et lõppkokkuvõttes alati iga otsus on mingi kompromiss. Kas me siis antud juhul peame vaatama üle mingeid põhimõtteid, mis on varasematel, rahulikumatel aegadel sõnastatud," lausus Kaljulaid.
Toimetaja: Marko Tooming