Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oleksid 25,5 meetrit pikad autorongid paremad nii majandusele kui ka keskkonnale. Kuna pikema autorongi peale mahuks rohkem kaupa, väheneks nii kütusekulu ning seeläbi ka heitgaaside kogus. Seda märgib kliimaministeerium ka kavandatavas kliimaseaduses. Praegu võib autorong olla 18,75 meetri pikkune.

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter sõnas, et küsimus on eelkõige sõiduteedes.

"Keegi ei vaidle vastu sellele, et mida suuremad on veokoormad, seda majanduslikult efektiivsem on logistika, aga piirangud seavad siin eelkõige teetaristu erinevad parameetrid. Näiteks teede projekteerimisel võetakse aluseks nõndanimetatud arvestuslik autorong," lausus Tatter.

Kliimaministeerium on seisukohal, et pikemad autorongid võiksid sõita seal, kus teeomanikud seda lubavad, sest nemad peavad tagama nõuetele vastava ohutuse.

"Paraku kohalike omavalitsuste seisukoht on seni olnud, et mitte toetada neid tänaste normide leevendusi, kuna kohalike teede seisund ei võimalda selliste suurte autorongide liikumist. Seda on väljendanud eelkõige linnade ja valdade liit. Välja arvatud nüüd Tallinna linn, kellelt saime hiljuti abilinnapea Järvani allkirjaga ettepaneku lubada isegi 34-meetriseid autoronge," ütles Tatter.

Praegu valmistab transpordiamet ette analüüsi marsruutidest riigiteedel. Analüüs peaks valmima järgmise aasta alguses. Peale seda saab edasi liikuda võimalike seadusemuudatustega. Üks mure on aga möödasõitude tegemine, mis võib pikemate autorongide puhul ohtlikumaks muutuda. Seda tõdes ka Põhja prefektuuri liiklusgrupi juht Toomas Korenev.

"Üks ohtudest on kindlasti see, et möödasõidud on pikemad ja igasugune teiste sõidukite manööverdamine võib olla raskendatud, kuivõrd pigem autorong on kusagil ristmikul ees või maanteel ees," rääkis Korenev.

Ka kliimaministeerium nendib, et möödasõitude pikenemine teeb neile muret. Lisaks on probleem seaduskuulekus.

"Kui nüüd transpordiamet selle uuringu esimese poole ära tegi, mis puudutas täismasside leevendust, siis ta mõõtis poole aasta jooksul autode täismasse ja fikseeris ca 90 000 trahviväärilist rikkumist ja näiteks Tallinna-Pärnu maanteel tehti kaaluga nädala jooksul kontrollmõõtmisi. Võib öelda, et peaaegu 50 protsenti kuueteljestest veokitest rikub massinorme. Keegi neist trahvi ei saanud kuna tegemist ei olnud riikliku järelevalve käigus tehtud menetlustega. Aga see näitab, et meil on tegelikult väga suur tõsine probleem seaduste ja normide mittetäitmisega vedajate poolt ja muidugi teine pool on riiklik järelevalve," sõnas Tatter.

Kliimaministeerium loodab koos seadusemuudatuse ettepanekuga pakkuda välja lahendused kõigi nende probleemide leevendamiseks.