Automaatne funktsioon, mis tekitab autojuhtide seas lahkarvamusi, on loodud kütuse säästmiseks ja õhusaaste vähendamiseks. See on muutunud tavaliseks kogu maailma sõidukites, kuna süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste standardeid on karmistatud, kusjuures regulaatorid kipuvad andma autodele, mis vaikimisi seda tehnoloogiat kasutavad, paremaid keskkonnahinnanguid, kirjutas väljaanne The Telegraph.

Esmaspäeval pakkus aga USA keskkonnakaitseagentuuri (EPA) uus juht Lee Zeldin välja, et Trumpi administratsioon võiks need reeglid tühistada.

"Start/stop tehnoloogia, kus teie auto sureb iga punase tulega välja, et ettevõtted saaksid kliimamuutuste eest tasutud trofee. EPA kiitis selle heaks ja kõik vihkavad seda, seega me seda parandame," kirjutas Zeldin sotsiaalmeedia platvormil X.

Zeldini avaldus haakub president Trumpi lubadusega suurendada heaolu dereguleerimise kaudu, kusjuures üks tema jaanuarikuu täidesaatvatest korraldustest sätestas, et sellised asutused nagu EPA peavad nüüd iga uue kehtestatava eeskirja puhul tühistama vähemalt kümme määrust.

Stopp-start-süsteemid võttis esmakordselt kasutusele Toyota 1970. aastatel ja see on järk-järgult muutunud üha levinumaks, kuna sõidukite heitgaaside keskkonnastandardid on muutunud rangemaks.

Need lülitavad auto sisepõlemismootori automaatselt välja, kui see täielikult peatub, näiteks valgusfoori taga, enne kui mootori uuesti käivitavad, kui juht annab märku, et soovib uuesti liikuda – tavaliselt jala piduripedaalilt tõstes või sidurit vajutades.

Need on loodud seisvate sõidukite tekitatud õhusaaste vähendamiseks. Siiski on stopp-start-süsteemide kohta sageli küsitud, kas nende abil vähenenud kütusekulu on väärt aku või mootori kiiremat kulumist.

Briti autoabi ja -kindlustuse ühing (RAC) väidab siiski, et need on müüdid, viidates uuringutele, mis näitavad, et süsteem võib parandada kütusekulu ja et stopp-start-tehnoloogiaga autod kasutavad andureid, et tagada süsteemi aktiveerumine ainult siis, kui see mootorit ei kahjusta. Paljudel on ka spetsiaalsed, vastupidavamad akud, mis on selle tehnoloogia jaoks loodud, või eraldi akud.

Sellegipoolest peavad paljud autojuhid neid süsteeme endiselt pettumust valmistavaks. The Telegraphi varasem lugejatele suunatud üleskutse näitas, et paljud otsustasid need autosse istudes välja lülitada.

USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) julgustab praegu autotootjaid seadma need süsteemid vaikimisi sisselülitatud asendisse ja tunnustab sellisel juhul sõidukeid parema hinnanguga nende kütusetarbimisele.

EPA juht Zeldin on aga bürokraatia vähendamise kindel pooldaja, väites, et ettevõtete järgitavate eeskirjade ja määruste rohkus loob keerukust ja suurendab tarbekaupade hinda, tõdes The Telegraph.

Ta on tagasi lükanud väited, et elektrijaamade heitkoguste, näiteks tahma, piirangute kaotamine teeb rohkem kahju kui kasu, ja on ähvardanud tühistada Californias bensiiniautode müügi keelustamiseks mõeldud eeskirjad.

"Me tahame tagada, et ameeriklastel oleks juurdepääs puhtale õhule, maale ja veele," ütles Zeldin märtsis Fox Business Networkile. "Aga samal ajal peame me vallandama energia võidukäigu, jätkama lubade andmise reformimist, tegema Ameerikast maailma [tehisintellekti] pealinna ja tooma tagasi Ameerika autotööstuse töökohad. Ameerika avalikkus rääkis valjusti ja selgelt, et nad tahavad seda majanduslikku leevendust, ja lõppkokkuvõttes sellest me siin räägimegi," märkis ta.

Briti leht The Telegraph tõi oma artiklis esile, et Kuningliku Arstide Kolledži andmete kohaselt on tühikäigul töötavate autode heitgaasid seotud Ühendkuningriigis 40 000 surmajuhtumiga aastas.