Riigikogu võttis viiekümne kahe poolthäälega vastu seaduse, millega tõuseb kohustuslik kooliiga 18. eluaastani. Nii loodetakse haridussüsteemi igal aastal lisada umbes 600 õpilast, kelle koolitee on seni põhikooliga lõppenud.

Endised haridusministrid Tõnis Lukas (Isamaa) ja Liina Kersna (Reformierakond) küll pooldavad muudatust, kuid tunnistavad, et selleks vajaminevat rahastust pole. Kõige suurem on mure kutseharidusõppega, mille rahastamisest on puudu kolmandik.

"Kui sellega ei kaasne lisarahastamist ja praegu seda ei ole näha ei haridusministeeriumi soovides ega ka tegelikult eelarvestrateegias, siis on see ette läbikukkunud ja see on ikkagi tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, et tegime justkui suure reformi, aga sisu sellel ei ole," ütles Lukas.

"Ka ministeerium ise näeb, et selleks on vaja kolmandiku võrra rahasid juurde kutseharidussüsteemi, et neid täiendavaid kohustusi täita, aga seni on meile öeldud, et see tuleb leida sisemiste reservide arvelt, mis on täiesti võimatu," sõnas Lukas.

Kersna ütles, et kui riik võtab vastu reformid, siis on vaja sinna planeerida juurde ka vahendid, aga täna seda tehtud ei ole.

"Ideaalselt võiks need olla tõesti ühes sammus. Et kui riik võtab vastu reformi, siis ta planeerib ka riigieelarvestrateegiasse vastavad vahendid. Täna on see rohkem usalduse peal," sõnas Kersna.

Lukas ütles, et see raha tuleb leida, seda enam, et seni ei ole ka õpetajaid ja nende karjäärimudelit, mis on ka väga oluline, rahastatud piisavalt kutsehariduses.

"Pole isegi sellele mõeldud, ka haridusleppes pole sellele mõeldud, kuidas kutseharidusele leida need täiendavad lisarahad," sõnas Lukas.

Seaduse jõustumisel langeb koolidele hulga täiendavaid kohustusi, muuhulgas selleks, et tegeleda noortega, kes koolis käia ei taha. Juurde on vaja ka tugispetsialiste, nagu psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid.

"See on murekoht, aga tegelikult see õppimise huvi, õppimise motivatsioon uuringute järgi kaob ära just põhikooli viimases kooliastmes ja eelkõige kaob ta ära just poistel. Ja selle lahenduseks on pakutud ka seda, et põhikooli viimases astmes peaks haridussüsteem pakkuma noortele rohkem võimalust valida, mida nad õpivad," ütles Kersna.

Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütleb, et seadus võeti vastu kiirustades ja selle suurim koorem langeb kohalikele omavalitsustele.

"Kohalik omavalitsus peab pakkuma täiendavat tuge, algatama lastevanematele koolituse, kuidas seda kohustust täita ja nii edasi. Et kohalik omavalitsus saab ilmselt suuremad kohustused kui ilmselt kutsekoolid," sõnas Loodus.

"Kõige raskem on nad kindlasti kooli saada. Siin muidugi mina kutsekooli juhina õnnitlen kohalikke omavalitsusi, see saab olema nende ülesanne, aga see ei saa olema kerge ülesanne," ütles Loodus.

Seadus peaks jõustuma järgmise aasta septembris ja muudatus hakkab kehtima 2026. aastal põhikooli lõpetajatele.