"Tehnoloogia on paljulubav ja uuel aastal alustame selle katsetusi Ukrainas," ütles Frankenburg Technologiese tegevjuht Kusti Salm neljapäeval ERR-ile. Tema sõnul on kokkulepe katsetusteks olemas ning ettevõtte tehnoloogia on pälvinud laialdast tähelepanu.

Sellest annab tunnistust ka maailma juhtiva majandusväljaande Bloomberg äsjane kajastus, kus Frankenburg toodi välja Euroopa nelja juhtiva kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse iduettevõtte hulgas.

Eesti firma, millel on lihtne deviis – "Sõja võitmise tehnoloogia" – valmistab droonide allatulistamiseks odavaid rakette, mis kasutavad sihtmärgi tabamiseks tehisintellekti, märkis Bloomberg.

Frankenburgi enda kodulehel seisab, et firma eesmärgiks on tuua revolutsioon rakettide sihtimissüsteemidesse, kasutades selleks tehisintellektil põhinevat olukorrateadlikkuse programmi.

Bloomberg toob esile, et hiljuti veel Eesti kaitseministeeriumi kantslerina töötanud Salm on ettevõttesse toonud neli erukindralit. Eestist on ettevõttesse teatavasti tööle läinud endine kaitseväe juhataja Martin Herem ja Eesti diviisi ülem ja varasem peastaabi ülem Veiko-Vello Palm.

Vähem kui aasta tagasi ei olnud Frankenburg veel kaasanud riskikapitali, kuid Salmi kinnitusel on ettevõttel rahastus tagatud, märkis Bloomberg.

Salmi hinnangul ei kao vajadus uute relvade järele ka siis, kui Ukrainas peaks sõlmitama relvarahu.

"Euroopas on oodata uut ja veel palju suuremat sõda," ütles Salm Bloombergile.

Teised silmapaistvad relvatööstuse iduettevõtted, mida Bloomberg esile toob on Helsing, mis on saanud rahastust juba viie miljardi euro ulatuses, Stark Defense ja Volya Robotics

Frankenburgi õhutõrjerakett Mark 1 peaks senisest efektiivsemalt toime tulema Iraani päritolu Shahedi kamikaze-droonidega.

Salm rääkis sõjandusuudiste väljaandele Janes, et Frankenburgi rakett suudab tabada kuni kahe kilomeetri kõrgusel lendavaid sihtmärke. Iraani varitsev õhuründemoon ehk droonid Shahed-131 (Vene versioonis Geran-1) ja Shahed-136 (Geran-2), mida kasutatakse Ukraina vägede vastu, lendavadki üldjuhul kuni selle kõrguseni.

ERR-ile teadaolevalt plaanib Frankenburg alustada oma tootmist esialgu mahus mõnikümmend raketti nädalas, kuid kolmandas kvartalis toota juba iga nädal sadu õhutõrjerakette.

Ettevõtte suuromanik on Taavi Madiberk, kellele kuulub 70,32-protsendine osalus. Lisaks on omanike seas Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp, millel on ettevõttes 25,97 protsendi suurune osalus ja Marko Virkebau 3,7 protsendiga.

Bloomberg: Euroopa kaitsetööstust ergutab Trumpi võimulesaamine

Bloomberg märkis oma kommentaaris, et Donald Trumpi naasmine Ameerika Ühendriikide presidendiks on seadnud Euroopa riikide valitsused silmitsi sünge võimalusega, et neil võib tekkida vajadus kaitsta Ukrainat – ja võib-olla ka iseennast – ilma USA toetuseta. Taoline oht on pannud nad suurendama oma kaitsekulutusi ning ergutama kaitsetööstust.

See on aga kaitsetööstuse idufirmade jaoks võimalus, millest kinni haarata. Paljud valdkonna uued tulijad nõuavad, et Euroopa rakendaks võimalikus sõjategevuses tehnoloogiasektori kõige uuemaid saavutusi. Mõned neist ettevõtetest, kes alustasid vaatlusdroonide või lihtsalt sõjalise tarkvara müüki, toodavad nüüd täisväärtuslikke relvi, kirjeldas Bloomberg.

Euroopa riikide kaitse-eelarvete suurendamine tähendab, et valitsused ostavadki nüüd mitte ainult reaktiivlennukeid ja tanke, vaid ka autonoomseid droone ja tehisarusüsteeme.

"Neil pole absoluutselt valikut," ütles droonide tarkvarafirma Auterion tegevjuht Lorenz Meier Bloombergile. "Kaitsekulutused kasvavad ja need kalduvad mehitamata süsteemide suunas."