Oluline reedel, 6. detsembril kell 22.34:

- Ukraina avalikustas uue kaugmaa ründedrooni;

- Macron kohtub laupäeval Zelenskiga;

- Putin vahetas välja Kurski oblasti juhi;

- Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 11 ja haavas üle 30 inimese;

- Deepstate: Vene okupandid võtsid Donetski oblastis ära neli küla;

- Venemaa sulges Ukraina droonirünnaku tõttu Kertši silla;

- Ateši partisanid saboteerisid Moskva oblastis raudteed;

- ISW: venelased kaotavad iga vallutatud ruutkilomeetri puhul 53 sõdurit;

- Zelenski sõnul vajab Ukraina tõhusaid julgeolekutagatisi.

Ukraina avalikustas uue kaugmaadrooni

Ukraina president Volodõmõr Zelenski avalikustas reedel uue suure lennuulatusega droon-raketi, mille esimene partii on juba riigi relvajõududele üle antud.

Hübriid-drooni Peklo (Põrgu) lennu-ulatus on 700 kilomeetrit ja kiirus 700 km/h ning seda on juba viiel korral edukalt kasutatud, ütlesid Ukraina ametnikud drooni presidendile tutvustamisel.

Zelenski ei avaldanud oma sotsiaalmeedia postituses tarnitud relvade arvu, kuid ütles, et eesmärk on nüüd nende tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine, lisades, et Peklod on juba tõestanud oma tõhusust lahingus.

Kodumaiseid kaugmaarelvi peetakse Ukraina kaitsestrateegia jaoks kriitiliseks, kuna need pakuvad sõjaväele alternatiivi lääne relvadele, mille kasutamine on sageli piirangute all.

Kuigi mõned Peklo parameetrid jäävad turvakaalutlustel avalikustamata, ütles Zelenski, et see on põhimõtteliselt uut tüüpi relv.

The "Peklo" (Hell) drone-missile — our Ukrainian weapon with proven combat effectiveness. Today, the first batch was delivered to our Defense Forces. The mission now is to scale up production and deployment.

I am grateful to everyone involved in our defense production, whose… pic.twitter.com/MjIcWHgouZ

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) December 6, 2024

Ametnikud märkisid ka, et raketid on kulutõhusad ja konkureerivad mõnda tüüpi Venemaa tiibrakettidega.

Ukraina rakettide arendusprogramm on saanud hoo sisse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris.

Kaitseminister Rustem Umerov teatas 4. detsembril, et seeriatootmisse on jõudnud ka kerged droon-raketid Paljanõtsja.

Lääne partnerid andsid küll alles hiljuti Ukrainale loa rünnata oma tarnitud rakettidega Venemaa Kurski oblastis asuvaid sihtmärke, aga samas on võimalused rünnata nendega ka mujal Venemaa territooriumil asuvaid objekt on endiselt piiratud.

Macron kohtub laupäeval Zelenskiga

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtub laupäeval Elysée palees Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, kirjutab AFP.

Prantsusmaa president kohtub samal päeval ka USA presidendiks valitud Donald Trumpiga.

Pressiteenistus ei täpsustanud, kas ka Trumpi ja Zelenski vahel toimub kohtumine, nagu meedia varem teatas.

Putin vahetas välja Kurski oblasti juhi

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin vahetas välja Kurski oblasti kuberneri Aleksei Smirnovi, viidates  Ukraina vägede sissetungi järel tekkinud juhtimiskaosele, teatas opositsiooniline väljaanne Vjorstka reedel.

Putin nimetas neljapäeval oblasti ajutiseks kuberneriks riigiduuma infokomitee esimehe Aleksandr Hinšteini. Vjorstka andmeil hakkas Kreml Smirnovi asendajat otsima juba novembri alguses, kuid kinnitas Hinšteini ametisse alles päev enne teadet.

Ukraina tungis 6. augustil üllatuslikult Venemaa Kurski oblastisse vastu ja kuigi Vene väed on sellest ajast peale tagasi võtnud umbes poole esialgse rünnaku käigus hõivatud territooriumist, on operatsioon toonud Venemaale märkimisväärseid kaotusi.

Väidetavalt olid Smirnovi ametiaja põhiprobleemid laialdane rahulolematus ja protestid Ukraina armee poolt okupeeritud aladelt ümberasustatud elanike seas ning konfliktid kohalike omavalitsusjuhtidega.

Vjorstka andmeil aitas Smirnovi vallandamisele kaasa ka see, et Ukraina piiri ääres asuvad kaitserajatised osutusid ebatõhusaks.

Endine ajakirjanik ja telesaatejuht Hinštein on olnud Venemaa riigiduuma liige alates 2003. aastast ning on seotud Putini parteiga Ühtne Venemaa.

Venemaa on alates augusti algusest suurendanud survet Kurski oblastis positsioone hoidvatele Ukraina vägedele. Reuters teatas 23. novembril, et Ukraina on sissetungi ajal kaotanud üle 40 protsenti varem vallutatud territooriumist.

Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul on Venemaa Kurski oblastis kolm kuud kestnud lahingutes kaotanud surnutena 7905 ja haavatutena 12 220 sõdurit ning 717 Vene sõjaväelast on vangi langenud.

Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 11 ja haavas üle 30 inimese

Vene väed tapsid reedel õhurünnakutes Ukraina kaguosale 11 inimest ja vigastasid rohkem kui 30, teatasid kohalikud võimud.

Zaporižžja linna tabanud rünnakus sai surma üheksa ja vigastada 17 inimest, sealhulgas kaks last, teatas Zaporižžja oblasti kuberner Ivan Fjodorov.

Oblastis anti õhuhäirekella 17.30 paiku kohaliku aja järgi, esimestest plahvatustest teatati linnas kella 18 paiku. Enne rünnakut olid Ukraina õhujõud hoiatanud Venemaa juhitavate õhupommide eest, mis suunduvad Zaporižžja suunas.

Lapsed said šrapnellihaavu ja peavigastusi, kuid nende seisund ei ole kriitiline, ütles Fjodorov.

Kohalikud võimud teatasid, et rünnak põhjustas mõnes piirkonnas elektrikatkestusi.

Zaporižžja, kus enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal elas umbes 710 000 elanikku, on sageli Vene vägede sihtmärgiks.

Samuti Ukraina kagusoas asuvat Krõvõi Rihhi linna tabanud rünnakus kahjustas Vene rakett haldushoonet, tappes kaks inimest, teatas oblasti kuberner sotsiaalmeedia vahendusel. Päästjad jätkasid sündmuskohal otsinguid, kuna üks inimene oli kadunud, lisas ta.

Vigastada sai veel vähemalt 16 inimest, sealhulgas laps, teatas päästeteenistus, lisades, et kannatada said ka elumajad.

Ateši partisanid saboteerisid Moskva oblastis raudteed

Ukrainlaste ja krimmitatarlaste partisaniliikumise Ateš agendid põletasid Moskva oblastis Tšehhovi linna lähedal Moskvat Kurski oblastiga ühendaval raudteel maha releekapi, teatas liikumine reede hommikul Telegramis.

"Sabotaaži tagajärjel oli häiritud okupantide logistika: rindel oleva Vene väe kütuse ja sõjavarustuse tarned viibisid," seisis avalduses.

ISW: venelased kaotavad iga vallutatud ruutkilomeetri puhul 53 sõdurit

Okupatsiooniarmee maksis sel sügisel Ukraina territooriumil edasitungi eest kaotustega umbes 53 sõdurit iga ruutkilomeetri kohta, selgub rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) analüüsist.

"Kreml kannab jätkuvalt märkimisväärseid kaotusi elavjõus, kui püüab sõjaliste pingutuste ja Venemaa majandusliku suutlikkuse arvelt saavutada taktikalist edu Donetski lääneosas," märgib ISW raport.

Ukraina peastabi andmetel jõudsid Venemaa keskmised päevased kaotused novembris uue rajajooneni, mis on 1523 hukkunut päevas. 28. novembril ulatus nende kaotus esmakordselt üle 2000 sõduri.

Kokku kaotas Venemaa novembris 45 690 sõdurit. Briti kaitseministeerium märgib, et 2024. aasta november oli viies kuu järjest, mil agressori kaotused ainult kasvasid.

Venemaa sulges Ukraina droonirünnaku tõttu Kertši silla

Ukraina droonid ründasid reede hommikul Kertši laevaremonditehast, piirkonnas oli kuulda ka plahvatusi. Meedia teatas, et väinas töötas õhutõrje ning sild on ajutiselt suletud. 

Sild ehitati Vladimir Putini käsul pärast seda, kui Moskva poolsaare 2014. aastal annekteeris. See avati 2018. aastal ning ühendab Krimmis asuvat Kertši Lõuna-Venemaal paikneva Krasnodari kraiga.

Deepstate: Vene okupandid võtsid Donetski oblastis ära neli küla

Venemaa okupatsioonivägi võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla neli küla, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.

Vene armee võttis Donetskis oma kontrolli alla Novopustinka, Starje Ternõi, Iljinka ja Novodmitrovka. Lisaks teatas Deepstate, et Vene väed liiguvad edasi Kurahhove, Romanovka ja Uspenovka lähistel. 

Vene väed ründavad endiselt enim Pokrovski suunal. Möödunud ööpäeval toimus rindel vähemalt 170 sõjalist kokkupõrget. 37 korral ründas vaenlane Pokrovski suunal, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

Zelenski sõnul vajab Ukraina tõhusaid julgeolekutagatisi

President Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses kõnes Budapesti memorandumi 30. aastapäeva puhul, et Ukraina vajab tõhusaid julgeolekutagatisi.

"Ükskõik millise riigi allkirjast, mõnest kinnitusest või lubadusest ei piisa turvalisuse tagamiseks – vajame tõhusaid tagatisi," toonitas riigipea.

"Ja on veel üks asi, mis oli allkirjastamisel väga oluline, kuid täna ei vääri isegi palju sõnu. Täna on Budapesti memorandumi 30. aastapäev. Kümme aastat sõda. See dokument ei töötanud ühtegi päeva. Ja tänu sellele saavad nüüd kõik maailmas teada, et julgeoleku tagamiseks ei piisa ainult riigi allkirjast, mõnest kinnitusest või lubadusest," rääkis president.

"Vajame tõhusaid tagatisi ehk tõelist liitu ja realistlikku julgeolekuvundamenti riigi sees. Samuti relvi, mis võimaldavad end kaitsta ja vaenlast heidutada. Ja loomulikult ühtsust, mis aitab ka kõige raskematel hetkedel ellu jääda," ütles Zelenski.

"Töötame iga turvaelemendi kallal. Aitäh kõigile, kes aitavad! Tänan kõiki meie inimesi, kes seda kõike üritavad ellu viia! Au Ukrainale," ütles president.

Lavrov väitis, et Venemaa on valmis end kaitsma mistahes vahenditega

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles neljapäeval, et loodab, et lääs võttis tõsiselt Moskva hiljutist hüperhelikiirusega raketi kasutamist Ukrainas ja hoiatas, et Venemaa on valmis enda kaitsmiseks kasutama kõiki vahendeid.

"USA ja selle liitlased peavad mõistma, et oleme valmis kasutama kõiki vahendeid nurjamaks seda, mida nad nimetavad Venemaa strateegiliseks lüüasaamiseks," ütles Lavrov neljapäeval USA meediategelasele Tucker Carlsonile antud intervjuus.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1660 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 750 610 (võrdlus eelmise päevaga +1660);

- tankid 9514 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 19 518 (+46);

- suurtükisüsteemid 21 043 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1020 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 023 (+46);

- tiibraketid 2857 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 899 (+56);

- eritehnika 3633 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.