Juba 1970.-1980.-ndatel plaanis olnud Lasnamäe kanali ehk Laagna tee trammiliin pole praeguseks enam eriti tõsiseltvõetav idee ning kui Tallinn läheb edasi oma arengustrateegias esitatud plaaniga aastaks 2035 (viia kogu ühistransport fossiilkütustelt elektri- ja vesiniksõidukitele), oleks mõistlikum panna kanalisse sõitma trollid, leiavad linnajuhid.

Sama mõtte on viimasel ajal välja käinud nii linnapea Ossinovski kui ka abilinnapea Järvan. Ossinovski ütles eelmisel nädalal linnavalitsuse pressikonverentsil, et Lasnamäe (kiir)tramm oli kunagi projekteeritud "hoopis teistsuguse ühistranspordi ideoloogiaga", mis tänapäeval pole enam mõeldav.

"Oli arusaam, et inimesed hakkavad kõndima pool kilomeetrit kanalisse, et istuda trammi peale. Aga kui me vaatame, kuidas seal toimib mugav bussiühendus, siis vajadust trammi järele tegelikult ei ole," lausus Ossinovski.

Järvan ütles ERR-ile, et kuigi Lasnamäel on elanikkond tiheda kontsentratsiooniga ja üldjuhul tähendab see, et rööbastranspordi, näiteks trammi, kasutamine on õigustatud, siis tänapäeval ei hakkaks inimesed enam pikka maad jalgsi käima, et trammi peale minna.

"Laagna tee on trammi lisamise võimalust silmas pidades ka ehitatud. Aastakümnete jooksul on aga elanike ootused ja harjumused muutunud. Kortermajast Laagna kanalisse trammi peale kõndimise perspektiivi atraktiivsus on aastakümnetega vähenenud," lausus ta.

Lasnamäe kiirtrammi plaaniga jõuti eelmisel sajandil lausa nii kaugele, et 80-ndate lõpul hakati paigaldama trammirööpaid ning rajama trammitunnelit. Projekt pandi aga üsna pea seisma ja ideeks see tõenäoliselt jääbki, sest pigem näeb linn kanalis tulevikus sõitmas trolle.

"Lasnamäe ühistranspordi elektrifitseerimine võiks olla hea ja oluline mõte ja seda võiks tulevikus teha trollidega," nentis Ossinovski.

Tallinn otsib praegu uute trollide tootjat ning niinimetatud akutrollid peaksid järgmisel aastal pealinnas kohal olema. Et need suudavad osa maad sõita akutoitel ja ilma sarvedeta, võetakse kesklinna piirkonnas maha kontaktvõrk ning trollid hakkavad akut sarvedega laadima pikkadel ja sirgetel magistraaltänavatel, nagu Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee. Seega sobiks Laagna tee, mis on eriti pikk, akutrollidele suurepäraselt.

"Pikk magistraal ja väljaehitatud alajaamade võimekus räägivad akutrollide jaoks vajaliku taristu rajamise kasuks. Akutrollid saavad ka väljuda Laagna teelt ning teha oma peatused analoogselt bussidega lähemal elanike kodudele," lausus Järvan.

Tallinnal on üks mure: nimelt tahetakse liinile tuua trollid, mis on pikemad, kui reeglid praegu lubavad. Seetõttu pöördus Järvan taristuministri Vladimir Sveti poole, et too muudaks kehtivat määrust ja lubaks pikemad trollid liiklusse.

"Oleme katsetanud 24-meetriseid trolle Tallinnas ning oleme saanud kindluse, et tänavaruumiliselt on nende kasutamine suure nõudlusega liinidel võimalik. Selleks, et sellist tüüpi sõidukid oleks võimalik liiklusesse kasutusele võtta, oleks vajalik täiendada majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust /.../ ning seejärel oleks riigi transpordiametil võimalik neid ka registreerida," kirjutas Järvan.

Trammiteid plaanitakse juurde hoopis Põhja-Tallinna

Laagna tee tramm pole ainus Lasnamäe trammi idee. Kui eelmisel linnavalitsusel oli veel kindel plaan Lasnamäele Tallinna haigla ehitada, käis selle juurde ka mõte pikendada Kadrioru trammiliini Lauluväljaku mäest üles haiglakompleksini. Haigla rajamise plaan pole vaatamata ebakindlusele rahastamisega kuhugi kadunud, küll on linnavalitsuses kaotanud populaarsust idee trammiliinist mööda Vana-Narva maanteed.

"Täna on trammiliinide ehitamise prioriteetideks Liivalaia ja Pelguranna trammitee. Pärast nende rajamist omab prioriteeti Liivalaia trammitee pikendamine Kristiine liiklussõlme. Kuna Põhja-Tallinna on planeeritud mitmed arendused ning tänaste prognooside järgi kolib Põhja-Tallinna kümnendi lõpuks 40 000 elanikku, siis see dikteerib ka transporditaristu projektide prioriteedid," lausus Järvan.

Kuivõrd Kopli poolsaarel on teedevõrk kitsas ja laiemaks seda ehitada ei saa, tuleb sealset trammivõrku ka pärast Pelguranna trammiliini valmimist laiendada, ütles Järvan.

"Näiteks rajada trammitee Kalaranna tänavale ning ühendada see Vanasadama ja Erika tänava kaudu tänase taristuga," märkis abilinnapea.

Kalaranna trammitee oli sees ka kaks aastat tagasi valminud Tallinna trammiteede tänavaruumi uuringus. Seal pakuti välja, et parim lahendus oleks ühendada Kalaranna liin teisest otsast Kadrioruga.

Nii Liivalaia kui ka Pelgulinna trammiliin peavad valmis olema 2029. aasta sügisel. See tähendab, et kõige hiljem saab nende ehitamisega alustada 2028. aasta alguses, ütles Ossinovski. Kui samal ajal valmis ehitada ka Kristiine ümberistumissõlm, läheb see kõik kokku maksma 80 kuni 100 miljonit eurot, millest Euroopast saadakse 40 miljonit eurot.

Lähivaldade trammiliinid linna jaoks mõttekad ei tundu

Veel kümmekond aastat tagasi räägiti tõsimeeli ka trammiliinist, mis sõidaks edasi lennujaamast Rae valda Peetrisse ja võimalik, et Jürini välja. Rae vald oli sellest väga huvitatud. Ossinovski sõnul on praegu selge, et vähemalt sel kümnendil sellist liini rajama ei hakata ja tramm ei pruugi selleks olla kõige mõistlikum idee.

"Kas järgmisel kümnendil hakkab, sõltub järgmiste linnavalitsuste, ka riigi valitsuste otsustest. Ühendusi linnalähedaste valdadega on kindlasti vaja rajada, küsimus on, kas tramm on kõige otstarbekam selle jaoks – ma julgen selles kahelda," lausus linnapea.

"Praegu kõige perspektiivsem on bussliini number 25 pikendamine Tabasallu, aga arutame ka bussi number 2 pikendamist Peetrisse," lisas Ossinovski.