Eksperdid: palgakasv ja laenumaksete alanemine hinnatõusu ei kompenseeri
Kuigi palgakasv on olnud tänavu suur ning tuleval aastal terendavad kodulaenuvõtjatele madalamad intressid, sööb hinnakasv selle ära ja kokkuvõttes läheb inimeste toimetulek veelgi keerulisemaks.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets prognoosib, et tänavune hinnakasv, mis on olnud kõvasti suurem kui Euroopa Keskpanga eesmärk kaks protsenti, jätkub sama kiires tempos ka tuleval aastal. Eametsa sõnul võib aastane inflatsioon tänavu jääda 3,5 ja nelja protsendi vahele. Sinna kanti tuleb hinnakasv ilmselt ka järgmisel aastal. Hinnakasvule annavad hoogu juurde tuleval aastal rakenduvad maksutõusud.
"Arvata võib, et järgmine aasta tuleb enam-vähem samasugune inflatsioonitempo kui tänavu. Põhjused on iseenesest väga lihtsad – käibemaksu tõus kindlasti kergitab hindu, nagu ta kergitas ka sel aastal. Ja ta kergitab rohkem kui arvestuslik 1,7 protsenti. Aktsiisid, mis tuleval aasta tõusevad, tõstavad samuti hindu," sõnas Eamets.
Lõppeval aastal oli vaatamata majanduse kehvale seisule ka palgakasv märkimisväärne, mis omakorda aitas hindade kasvule kaasa. Selle aasta palgakasvu numbrid on olnud kaheksa protsenti. Ja kui palgad kasvavad, siis inimeste sissetulekud suurenevad, mis nõudluse poole pealt lükkab ka hinnakasvule juurde, tõdes Eamets.
Maksutõusudest kõige suurema mõjuga on Eametsa sõnul kahtlemata käibemaksutõus, sest Eestis käibemaksuerisused näiteks toiduainetel puuduvad.
Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et algava aasta maksumuudatused on juba mõju avaldamas.
"Need kõik on kohad, kus on kulud suurenemas, kus ettevõtted teavad, et järgmise aasta hinnad on kõrgemad ning vaikselt juba seetõttu ei alandata hindu, ja kui vaja, siis tõstetakse. Suurem inflatsioon, mida järgmisel aastal oodatakse, on juba hindu mõjutamas."
Uusküla prognoosib tuleva aasta hinnatõusuks viis protsenti.
Swedpanki vanemökonomist Liis Elmik on seda meelt, et tuleval aastal väheneb keskmise netopalga ostujõud veelgi. Järgmisel aastal tuleb inimestel tulumaksuna maksta senise 20 protsendi asemel 22 protsenti.
Kuigi euribori langus jätab laenajatele rohkem raha kätte, ei ole see ekspertide sõnul piisav, et tulumaksutõusu tasa teha.
"Mul ei ole küll arvutusi, aga sisetunne ütleb, et see, mis maksudega ära võetakse, on kindlasti suurem kui see, mis intresside langusest kätte jääb. /.../ Maksutõusud olukorras, kus majandus ei ole veel korralikult kasvama hakanud, oli väga halb poliitiline otsus," lisas Eamets.
Luminor Panga peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul toob euribori langus leevendust ainult laenuvõtjatele.
"Ilmselgelt on ju laenuga perekondi vähe. Enamus inimesi omab Eestis kinnisvara ilma laenuta. Neid, kes laenu on võtnud, neid on protsentuaalselt selge vähemus," sõnas Uusküla.
Toimetaja: Urmet Kook