Turismisektor annab praegu viis kuni seitse protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja see panus võiks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul olla suurem.

"Turismi arengukava näeb ette suurt raami, mis on Eesti unukaalsus või eripära, millega turismivaldkonnas võrreldes teiste riikidega eeskujuks olla või midagi täiesti teistsugust turistidele pakkuda. /.../ Konkreetse näitena olen täna juba allkirjastanud, et oleme suunanud kaks miljonit eurot majutusasutustele, et nad oma teenuseid digitaliseeriks, tänu millele nad saavad kulusid kokku hoida ja efektiivsust tõsta. Meil on turismisektoris väga palju andmeid, mida saab kasutada selleks, et turiste siin hoida, neile rohkem erinevaid teenuseid siin pakkuda," selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

"Selle dokumendi üks väärtus ongi see, et võimaldab rääkida, et meil lisaväärtus ei ole väga suur, tootlikkus ühe inimese kohta ei ole väga suur. Seda on vaja kindlasti muuta ja seal tulebki mängu, et on vaja koostööd teha, on vaja selgust, milliseid tooteid meil tasub pakkuda, milliseid ei tasu pakkuda," ütles Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.

Turismisektori ettevõtjad nimetavad visioonidokumenti sammuks õiges suunas, kuid maksutõusud, eeskätt hotellide käibemaksu tõus järgmisel aastal töötavad sellele vastu.

"Kui ütleme, et strateegiadokument on visioon, kuhu riik soovib jõuda 10 aasta pärast, siis kõik need tegevused, mida täna tehakse, kindlasti ei toeta seda visiooni. Käibemaksu tõus majutusele ja kõrge käibemaks toitlustusasutustele konkurentsivõimet kindlasti pärsib," kommenteeris Ibis Tallinn Center tegevjuht Madis Laid.

Ka Uusküla sõnul töötavad maksutõusud turismisektori edendamise kavatsustele vastu. "Hotellid on selline valdkond, kus hinnakonkurents on päris suur. Kui turismiettevõtted valivad sihtkohti, siis nad väga täpselt uurivad, mis hinnaga kuskil hotellis on võimalik ööbida ja selle järgi tehakse otsus, kas turiste tuua Eestisse või viia Lätti," selgitas ta.

"Leedu on mõni aasta tagasi proovinud tõsta hotellide käibemaksu ja see tulemust ei toonud – turiste jäi vähemaks, nad pidid tagasi minema vana režiimi juurde. Arvan, et ka Eesti jõuab mõne aasta pärast selle õppetunnini, et on vaja uuesti hotellide käibemaksu vähendada, sest naaberriikides on see väiksem," lisas Uusküla.

Laidi sõnul on turisminduses põhi küll läbitud, kuid 2019. aasta tasemest ollakse ikka ligi viiendiku võrra maas ning seetõttu on ka hotellide kasumlikkus madal.

"Majutus ei ole kindlasti täna Eestis kallis ja siin on veel hinnatõususks ruumi. Mis on majutuses probleem, on see, et kasumlikkus on minimaalne, see ei luba investeerida ega luba tõõjõutasusid tõsta. Küll aga toitlustussektori hinnad ja käibemaksu maht on meie jaoks probleem, kuna sisendhinnad – tööjõud ja tooraine – on jõudnud Euroopa tasemele ja käibemaks on Euroopa tasemest sisuliselt kaks korda kõrgem. Seal me näeme küll probleemi, see võib jääda tulevikus turistidele liiga kalliks," rääkis hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla.