Saksa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mis hoiab enne veebruaris toimuvaid erakorralisi valimisi küsitlustes märkimisväärset eduseisu, kaalub partei suurkuju sõnul konventsioonist välja astumist, vahendas väljaanne The Times.

Kristlikud demokraadid on seadnud rändepoliitika karmistamise üheks valimiskampaania keskseks teemaks ning CDU juht ja tõenäoline uus kantsler Friedrich Merz on lubanud kuulutada välja riikliku eriolukorra, et Saksamaa piiridelt saaks tagasi saata palju rohkem varjupaigataotlejaid.

Intervjuus ajalehele The Times ütles CDU ülimõjukas liige, endine minister Spahn, kes peaks Merzi ajal valitsuskabinetti naasma, et see on vaid osa kaugeleulatuvast plaanist illegaalse immigratsiooni vähendamiseks.

Spahn ja teised Merzi lähiringi tegelased usuvad, et põhiprobleem on selles, et kohtud on aastakümnete jooksul määratlenud varjupaigaõigust liiga laialt, mis läheb palju kaugemale algses Euroopa inimõiguste konventsioonis (EIÕK) sätestatud põhimõtetest ja muudest rahvusvahelistest pagulaslepingutest, mis sõlmiti Teise maailmasõja järgsetel aastatel.

Nad usuvad, et enamik teisi Euroopa valitsusi on valmis tegema koostööd Saksamaaga, et muuta seaduse rakendamist, et taastada riiklik suveräänsus ja avalikkuse usaldus peavoolu poliitiliste jõudude vastu, märkis The Times.  

"Põhimõtteliselt on küsimus selles, et algne idee oli pakkuda kaitset," ütles Spahn. "See tähendab, et kui pakute kaitset, siis otsustate, kellele. Kuid kohtuotsuste kaudu, mis on arenenud kaitset otsivatele isikutele õiguseks saada see mis tahes viisil… Peame pöörduma tagasi kaitse andmise aluspõhimõtte juurde. Jah, me tahame pakkuda kaitset, kuid tahame ka omada kontrolli ja olla võimelised otsustama, millal, mida ja miks," rääkis Spahn usutluses lehele.

See hõlmab mitte ainult Euroopa Liidu eeskirjade, vaid ka Euroopa inimõiguste konventsiooni enda ümber koondatud õigusaktide ümberkirjutamist. (Euroopa inimõiguste konventsioon ei ole otseselt Euroopa Liiduga seotud leping, vaid märksa laiema ringi riikide, Euroopa Nõukogu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis on ka nõukogu üheks alusdokumendiks - toim.).

"Kui jõuate järeldusele – ja see on praegu ka Ühendkuningriigis toimuv arutelu –, et neid asju ei saa muuta, sest selleks pole enamust, siis peate loomulikult uuesti mõtlema oma liikmelisusele [Euroopa Inimõiguste Konventsioonis]," ütles Spahn.

"See pole jumala poolt määratud, et me peame kõigis nendes asjades olema liikmed. Meil on hea meel liige olla, me oleme veendunud multilateraalsuse pooldajad, kuid sellest peab ka kasu olema," lisas ta.

Suurbritannias on konservatiivne partei pidanud sarnaseid arutelusid ja selle juht Kemi Badenoch on andnud märku, et on valmis kaaluma EIÕK-st lahkumist. Teised riigid, kes on võtnud varjupaigaküsimustes väga karmi lähenemisviisi ja jagavad CDU pettumust kohtute praktikaga, on Poola, Itaalia, Taani ja Austria, märkis The Times.

Mitmete Euroopa valitsuste esindajad on aga The Timesile öelnud, et suhtuvad ettevaatlikult läbirääkimiste alustamisse EIÕK põhjalike reformi üle, kuna peavad seda Pandora laeka avamiseks.

Isegi need, kes soovivad oma piiride üle palju rangemat kontrolli, nagu Poola, muretsevad selle pärast, mis mõju oleks Saksamaa varjupaigablokaadil neile endale.

Ometi ütles Spahn, et CDU on valmis riskima naaberriikidega diplomaatilise pingete tekkimisega. "Minu ministrivanne oli hoida ära kahju Saksa rahvale," ütles ta. "Minu vanne ei olnud, et naabritega oleks alati hea läbisaamine. Ma tahan head õhkkonda, kuid mitte iga hinna eest. Me lihtsalt ei suuda enam taluda [asüülitaotluste taset Saksamaal]. Ebaseaduslik ränne on rohkem kui üle [talutavuse] piiri. Seega oleme tegelikult hädaolukorras ja sobivad meetmed peavad olema võimalikud," rõhutas Spahn.

Tänavu on Saksamaal registreeritud 236 400 varjupaigataotlust ja 71 000 ebaseaduslikku piiriületust. Need numbrid on madalamad kui mullu, kuid oluliselt kõrgemad tasemest, mis oli enne 2015. aasta rändekriisi.

Pärast varjupaigataotlejate ja pagulaste terrorirünnakuid näitavad küsitlused, et valdav enamus Saksa valijatest soovib karmimat tegutsemist ja peab seda majanduslike hädade järel riigi kõige tõsisemaks probleemiks.

Saksamaa elanikest 75 protsenti ütleb, et sotsiaaldemokraadist kantsleri Olaf Scholzi valitsus ei ole ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks piisavalt teinud.

Samal ajal on parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) riigis populaarsuselt teine ​​jõud. Ajalehe Bild am Sonntag sel nädalal avaldatud küsitlusest selgus, et 18 protsenti valijatest toetaks AfD esinumbri Alice Weideli kandidatuuri kantsleri kohale, millega ta on kõigest kolm protsendipunkti taga Merzist ja kolme punktiga ees Scholzist.

Vastuolu Merkeliga

CDU kunagine liider ja kauaaegne kantsler Angela Merkel, kes otsustas 2015. aastal Saksamaa piirid avatuna hoida, on kritiseerinud oma partei uut lähenemist varjupaigaküsimusele. Tema hiljuti avaldatud mälestusteraamatus "Vabadus" hoiatas ta, et ta ei üritaks neutraliseerida AfD-d, võttes omaks selle teemad.

Aastatel 2015–2021 Merkeli valitsuses töötanud Spahn ütles aga, et tema partei on mitmes poliitikavaldkonnas, sealhulgas migratsioonis, õppinud Merkeli ajastu vigadest. "Õpime kõik oma vigadest," sõnas ta. "Lõpuks olid need Saksamaa jaoks head aastad, ka majanduslikus mõttes. Kuid tänasest vaatenurgast otsustaksite mõne asja teisiti."

"Kui me poleks väljunud aatomienergiast, siis me poleks sattunud nii sügavasse sõltuvusse Venemaa gaasist. Me oleksime pidanud illegaalsele immigratsioonile lõpu tegema palju varem. Oleme viimased kolm aastat oma vigadest õppinud. Saime kibeda kaotuse (2021. aasta valimistel – toim.). Me ei olnud enam piisavalt head. Ja nii me uurisime, kuidas peaksime oma poliitilist tegevuskava kohandama," rääkis CDU juhtpoliitik.

Seoses valimisaktiivsuse tõusu ja tsentriparteide vahel oluliste erimeelsuste avanemisega, ütles Spahn, et Saksamaa on pärast Merkeli aastate lähenemist viimaks taas jõudmaks ajastusse, kus toimub debatt poliitika üle.

"Depolitiseerimine oli toimunud juba pikka aega, sest meil oli kantsleriga [Angela Merkeliga] selline juhtimisstiil, aga ka laiem arusaam poliitikast – mida kogen siiani –, mis ütles alati: Ole nüüd, kas sa tõesti pead demokraatlikus peavoolus vaidlema?" kirjeldas Spahn. "Ja vastus on: jah, demokraatia on argumenteerimine. See on midagi, mida sakslased ei ole ikka veel nii hästi omaks võtnud nagu britid: et head argumendid ei seisne vihkamises, räuskamises ja kuritarvitamises, vaid heas faktivaidluses, mis tagab [peavooluparteide] omavahelise eristumise ja võimaldab valijad tegema tõelisi valikuid."