Merz kaitses oma samme rändesurve ohjeldamiseks

Saksa opositsioonilise paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kantslerikandidaat Friedrich Merz, kelle partei arvatakse võitvat veebruari lõpus toimuvad üldvalimised, kaitses oma ettepanekuid rändesurvega toimetulekuks pärast seda, kui sattus kriitika alla migratsiooni valdkonnas tehtud koostöö eest parempopulistliku parteiga Alternatiiv Saksamaale (AfD).
Merz ütles esmaspäeval CDU parteikongressil Berliinis peetud kompromissitus kõnes, et on kindel oma võidus 23. veebruaril toimuvatel parlamendivalimistel ning et CDU tulemus saab olema tunduvalt parem kui immigratsiooni- ja islamivastasel AfD-l, mis on küsitlustes pidevalt teisel kohal olnud, vahendas Briti leht The Guardian.
Viis päeva pärast parempopulistide häälte toel parlamendis mittesiduva resolutsiooni vastuvõtmist piiripoliitika teemal, mis tähistab ajaloolise tabu – mitte teha koostööd äärmuslastega – rikkumist, andis Merz uuesti lubaduse loobuda edaspidi igasugusest ametlikust koostööst AfD-ga.
"Me ei tee Alternative für Deutschlandiga koostööd – ei enne [valimisi] ega pärast – mitte kunagi," ütles ta parteikongressi delegaatide aplausi saatel.
Merz lisas, et AfD seisab vastu kõigele, mida Saksamaa ja tema partei viimastel aastatel ja aastakümnetel on ehitanud. "See on meie kõige olulisem vastane selles valimiskampaanias. Me tahame teha nad väikeseks, tahame teha neist joonealuse märkuse," kuulutas ta.
Viidates kümnetele tuhandetele meeleavaldajatele, kes kogunesid nädalavahetusel üle Saksamaa linnadesse meeleavaldustele, et kritiseerida Merzi koostööd AfD-ga, võttis CDU juht jahmatavalt agressiivse lähenemise, süüdistades meeleavaldajaid silmakirjalikkuses.
"Ma tahan teada: kus on korralike inimeste ülestõus, mis vastanduks enneolematule Iisraeli-vihale pärast Hamasi 7. oktoobri rünnakuid ja antisemitismile, mis häbistab meid kõiki … mille vastu on reageeritud liiga kõhklevalt," rääkis ta.
"Ma ütlen kõigile neile, kes eile väljas olid: valisite vale kuupäeva ja vale teema," ütles ta.
Kampaania viimastel nädalatel seaduse ja korra tagamise sõnumit rõhutanud Merz väitis, et peavooluparteid pidid pakkuma karmimat vastust vägivaldsetele kuritegudele, nagu näiteks eelmisel kuul väikelapsi tabanud noarünnak Aschaffenburgi linnas või jääda äärmuslastele alla.
"Avalikud vägivallapuhangud meie tänavatel ja teatud linnaosades teatud sündmuste, näiteks aastavahetuse ja maipühade ümber, õõnestavad meie elanike usku õigusriigi põhimõtetesse ja võimaldavad meie riigil sageli näida jõuetu ja kaitsetu," ütles ta.
Merz ütles, et tema juhitav valitsus näitab, et seni ajaproovile vastu pidanud demokraatlik riigikord on endiselt võimeline mõistliku aja jooksul väljakutsetele vastu astuma.
"Kui me sellega lähiaastatel hakkama ei saa, võib Saksamaa libiseda vasak- või parempopulismi," ütles ta.
Mitu kuud küsitlustes juhtinud Merz on viimasel nädalal sattunud vasaktsentristlike parteide, tema enda erakonna teisitimõtlejate ja poliitilise spektri kõigist sektoritest pärit vaatlejate terava kriitika alla seoses oma otsusega eirata sõjajärgselt riigi peavooluparteide vahel kehtinud konsensust paremäärmuslaste isoleerimiseks.
Kolmapäeval vastu võetud mittesiduv resolutsioon, mille Merz esitas parlamendile teadmisega, et seda oleks tõenäoliselt võimalik heaks kiita ainult AfD toetuse abil, kutsus üles võtma karmimaid meetmeid ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks, sealhulgas suurema hulga inimeste tagasisaatmiseks juba piirilt.
Kriitikud on öelnud, et paljud sellised ettepanekud rikuvad Euroopa Liidu või Saksamaa seadusi. Saksamaa parlament lükkas reedel tagasi ka CDU toetatud seaduseelnõu, mis nõudis sisserändekontrolli karmistamist ja millest oleks võinud saada esimene paremäärmusliku partei häältega vastu võetud eelnõu.
Toimetaja: Mait Ots