Praegu on käimas metsaelupaikade ülevaatus, sest 2022. aastal tegi keskkonnaamet ettepaneku Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda muuta ja metsaelupaigatüüpe range kaitse alla võtta. Osa maaomanikke on aga avastanud, et nende maatüki kaitsekorda on senisest rangemaks muudetud ehk piiranguvöönd sihtkaitsevööndiks muudetud, ilma et neid oleks muudatustest teavitatud.

Selle kohta on kaebusi esitatud ka õiguskantslerile, kes seepeale kliimaminister Yoko Alendrit ja keskkonnaameti peadirektorit Rainer Vakrat teavitas, et mingi objekti kaitse alla võtmine või kaitsekorra muutmine eeldab menetluse algatamist – nii näeb ette looduskaitseseadus.

Menetluse algatamine ja läbiviimine on seaduse järgi kliimaministeeriumi ülesanne ning nende vastutusel on ka avalikkuse ja osaliste teavitamine kaitse alla võtmisest, et osapooled saaksid selles kaasa rääkida, seda pole aga Madise sõnul tehtud. Seega on riik tema hinnangul eiranud seaduse nõudeid, mida õigusriigis ei tohiks juhtuda.

Pärast õiguskantslerilt seisukoha saamist muudabki kliimaministeerium senist praktikat. Ministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ütles ERR-ile, et õiguskantsleri soovitusi arvesse võttes valmistavad nad ette teavitust kavandatavatest muudatustest ja sellega kaasnevatest piirangutest maaomanikele, kelle maadele Natura alade metsaelupaigatüübid jäävad.

"Keskkonnaamet saadab lähiajal kõigile maaomanikele kirjalikud teavitused koos kontaktidega, kuhu lisainformatsiooni saamiseks võib pöörduda," lubas ta.

Lisaks on kliimaministeerium ette valmistanud looduskaitseseaduse muudatused, millega plaanib keelata raie metsaelupaigatüüpides Natura 2000 kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal.

"Eelnõu jõustumisel tagatakse seaduse tasemel kaitse kõigile metsaelupaikadele Natura aladel. Eelnõu kohaselt on raieid metsaelupaikades võimalik teha vaid ohutuse, kaitse-eesmärkide saavutamise või metsatervise seisukohast, näiteks üksikute ohtlike puude raie, piirnevaid majandusmetsi ohustava nakkuskolde likvideerimine või liigikaitsetööd," selgitas Tooming.

Seadusesse lisatakse ka erand, mis võimaldab kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades küttepuid võtta.

"Natura võrgustiku ala piiranguvööndi metsaelupaigatüüpides võib metsateatist esitamata raiuda kuni viis tihumeetrit puitu hektarilt, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit puitu kinnistult aastas," lausus kliimaministeeriumi asekantsler.