Maksimaalne toetussumma elektrisõiduki ostmiseks on nii eraisikule kui ka ettevõttele jätkuvalt 4000 eurot. Lihtsustuvad aga tingimused auto kasutamisele. Senise nelja aasta asemel peab auto olema toetuse saanu omanduses kaks aastat. 

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul võimaldab toetuse tingimuste muutmine seda kasutada ka vähem jõukatel inimestel, kellele uue elektriauto soetamine võib üle jõu käia.

Eraisikutel on tulevikus võimalik taotleda toetust ka kuni viie aasta vanuse kasutatud elektriauto ostuks. Ka sel juhul saab toetust taotleda maksimaalselt 4000 euro ulatuses, seejuures ei tohi toetussumma ületada 25 protsenti sõiduki maksumusest. Kasutatud sõidukid peavad olema ostetud tunnustatud automüüja käest ning neid saab soetada vaid liisinguga ehk kasutatud autode puhul otse väljaostu ei toetata. 

Uuendusena on võimalik taotleda lisatoetust, kui oma olemasolev sisepõlemismootoriga auto nõuetekohaselt lammutada ning see uue või kasutatud elektriauto vastu vahetada. Toetuse suurus on 1500 eurot ning selle taotlemiseks tuleb soetada endale elektriauto kuue kuu jooksul vana auto registrist kustutamisest. 

Edaspidi pole võimalik enam toetust taotleda kastirataste ostmiseks. Kliimaministeeriumi teatel pakuvad kastirattad küll head keskkonnasõbralikku alternatiivi liikumiseks, on mõju transpordisektori heite vähenemisse oluliselt suurem just elektriautode ostutoetusel.

Kastirattad on ka peamiselt kasutuses piirkondades, kus on juba tagatud hea ühistranspordiühendus.  

Toetuse maksab CO2-vahenditest välja keskkonnainvesteeringute keskus. Nullheitega sõidukite toetamise meetme eelarve jääk on tänase seisuga ca 1,8 miljonit eurot.