Oluline neljapäeval, 12. detsembril kell 18.00:

- Trump ei lubaks Ukrainal kasutada USA kaugrelvi Venemaa ründamiseks;

- Jermak: Ukraina ei ole läbirääkimisteks valmis;

- Tusk ja Macron arutasid Ukraina rahuvalve ideed;

- Vene kohtud mõistsid Ukrainaga seotud karistusi;

- Zelenski: NATO kutse peaks laienema kogu Ukraina territooriumile;

- Kreml: Venemaa ei jäta Ukraina ATACMS-i rünnakule vastamata;

- Pokrovski ümbruses käivad äärmiselt ägedad lahingud;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Trump ei lubaks Ukrainal kasutada USA kaugrelvi Venemaa ründamiseks

USA presidendiks valitud Donald Trump on vastu, et Ukraina saaks rünnata Venemaa ala Ameerika kaugrelvadega, samuti noomis ta Kiievit novembris välja lastud rakettide eest.

"Ma ei ole otsustavalt nõus raketirünnakutele sadade miilide kaugusele Venemaale. Milleks me seda teeme? Me lihtsalt võimendame seda sõda ja muudame selle hullemaks. Seda ei tohiks lubada," ütles Trump usutluses ajakirjale Time.

Tema sõnul on viimase kuu jooksul hukkunud nii Ukraina kui ka Vene sõdurite arv jahmatav.

"Teate, ma tean, et neile meeldib öelda, et see ei ole nii, kuid nende kaotused on umbes võrdsed, kuid surnud noorte sõdurite arv, kes kõikjal põldudel lebavad, on lihtsalt jahmatav. See, mis toimub, on hull. See on hull," ütles Trump.

Trump ütles, et olukorda Lähis-Idas lihtsam lahendada kui Ukraina sõda.

"Enne kui me sellest räägime, arvan, et Lähis-Ida on kergemini lahendatav mure kui see, mis toimub Venemaa ja Ukrainaga. Olgu, ma tahan seda lihtsalt ennem öelda. Lähis-Ida saab lahendatud," rõhutas ta.

Samas ütles poliitikaekspert Mõhhailo Samus, et Donald Trumpi meeskond uurib, kuidas sundida Venemaa diktaatorit Vladimir Putinit rahule. Tema sõnul on sõja "külmutamisel", millest räägitakse igal tasandil, peamiseks mureks Putini motiveerimine.

Samas rõhutas Trump, et peab Ukraina sõja lõpetamist esmatähtsaks.

Jermak: Ukraina ei ole läbirääkimisteks valmis

Tugevate läbirääkimispositsioonide kontekstis ei ole Ukraina praegu valmis alustama Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamise üle, ütles Ukraina presidendikantselei Ülem Andri Jermak, kirjutas portaal Unian.

"See on põhjus, miks me täna räägime oma partneritega, miks Ukrainat tugevdada on nii oluline. Üldiselt peame purustama Venemaa narratiivid, et väidetavalt tahtis sõda Ukraina. Ukraina seda ei tahtnud ega provotseerinud Venemaad kuidagi," ütles Jermak.

Kantseleiülem märkis, et läbirääkimiste alustamiseks peab Ukraina olema tugev ja alles siis on võimalik Venemaaga rääkida võrdsetel tingimustel.

"Sest kõik, mida praegu Kremlist kuuleb, on ultimaatumite keel," rõhutas Jermak.

Unian teatas varem, et läbirääkimised võivad alata mitte varem kui 2025. aasta märtsis. SBU endine töötaja Ivan Stupak märkis, et Ukraina on valmis "paindlikkuseks", just seetõttu sõitis delegatsioon USA-sse.

NATO peasekretär Mark Rutte soovitas Ukrainal kõik rahuläbirääkimised Venemaaga edasi lükata, kuni lääneliitlased suudavad pakkuda piisavat sõjalist abi, et aidata Kiievil lahinguväljal edu saavutada ja tugevdada oma positsiooni läbirääkimistel.

Tusk ja Macron arutasid Ukraina rahuvalve ideed

Poola peaministri Donald Tuski teatel arutas ta neljapäeval Varssavit külastava Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga relvarahu korral Ukrainasse võõrvägede paigutamise võimalust, ehkki Poolal seda esialgu kavas ei ole.

"Tahaksin kasutada võimalust teha lõpp spekulatsioonidele ühe või teise riigi sõdurite võimaliku kohaloleku üle Ukrainas, kui on kokku lepitud relvarahus või rahus," ütles Tusk.

"President teab seda, me arutasime seda, ning igasugune otsus Poole tegevuse kohta langetatakse Varssavis ja ainult Varssavis. Hetkel ei kavanda me selliseid samme."

Vene kohtud mõistsid Ukrainaga seotud karistusi

Vene kohtud määrasid neljapäeval pika karistuse mitmele inimesel, keda süüdistatakse Ukraina sõjaväe ja luure heaks töötamises.

Kurski oblasti sõjaväekohus mõistis 22 aastaks vangi Vene-Ukraina mehe, keda süüdistati katses õhkida kohaliku partei büroo ja Ukraina luurele Vene transporditaristu kohta info edastamises.

Kohus mõistis 30-aastase Sergei Tšernooki süüdi riigireetmises ja terrorismis.

Lõuna-Ukrainas Zaporižžja oblastis mõistis Venemaale alluv kohus 44-aastase ukrainlanna Olga Tšernjavska 13 aastaks vangi, kuna väidetavalt edastas ta oma Ukraina sõjaväes teenivale pojale infot Vene sõjaväeüksuste kohta.

"Üleantud andmeid oleks võidud kasutada rünnakutes kohtadele, kus paiknesid Vene sõjaväelased," teatas prokuratuur.

Naine mõisteti süüdi spionaažis.

Okupeeritud Ukraina Hersoni oblastis kohus määras 14-aastase vanglakaristuse riigireetmises ja ekstremismiüleskutsetes süüdi mõistetud mehele, kes edastas Ukraina vägedele teavet Vene sõjaväe positsioonide kohta, et aidata neil sihtmärke paika panna.

Prokurörid süüdistasid teda ka internetirünnakutes Dnepri jõe idakaldal asuva Nova Kahhovka linna Venemaa poolt ametisse pandud töötajatele ja haldushoonetele.

Zelenski: NATO kutse peaks laienema kogu Ukraina territooriumile

Kui eesmärk on sõda tegelikult lõpetada, siis peaks Ukraina saama ametliku kutse NATO sõjalise liiduga liitumiseks, ütles kolmapäeval president Volodõmõr Zelenski intervjuus meediakanalile CBN.

"See, mida nad väidavad, et Ukraina püüab NATO allianssi Venemaaga sõtta tõmmata ei vasta tõele. Sellepärast tahtsimegi kutset ja teame, et keset sõda meid vastu ei võeta. Kui me aga tõesti tahame sõda lõpetada, siis peavad nad Ukrainale kutse andma," rääkis president.

"Kutse peab laienema kogu Ukraina territooriumile rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Siin pole millestki muust rääkida, sest see on meie põhiseadus ja rahvusvaheline õigus. Seetõttu tuleks kutse esitada rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kuid alliansi tegevus võib tulevase laienemise korral piirduda Ukraina kontrolli all oleva osaga," ütles Zelenski.

Praegu presidendi sõnul peale NATO piisavaid julgeolekugarantiisid ei ole.

Ukraina president meenutas, et riik on sõlminud juba ligi 20 kahepoolset julgeolekugarantiide lepingut. Need käsitlevad finants-, humanitaar-, tervishoiu-, energia- ja muud abi, taeva kaitsmist, samuti relvi ja sanktsioonipoliitikat. Kuid piirikaitset tagavate julgeolekugarantiide mudelite hulgas on NATO praegu see, mis on ainsana tõhus.

Samas rõhutas riigipea, et Ukraina mõistab, et NATO-ga liitumine on võimatu seni, kuni riigi territooriumil käib sõda ja sellese sõtta ei taheta kaasata teiste riikide vägesid.

Pokrovski ümbruses käivad äärmiselt ägedad lahingud

Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud teatasid, et Vene väed on jõudnud Pokrovskist vaid kolme kilomeetri kaugusele. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi kinnitas kolmapäeval, et rindelinna lähistel käivad äärmiselt karmid ja ägedad lahingud. 

Veidi varem teatas sõjaväe pressiesindaja Nazar Vološin, et Vene väed hävitasid Pokrovski lähistel kaks Ukraina positsiooni. 

Pokrovsk ise on oluline logistikakeskus, mis toetab Ukraina operatsioone Donetski oblastis. Ukraina võimud on ka varem teatanud, et olukord Pokrovskis on ülimalt keeruline. 

Sõrskõi sõnul on Ukraina armee ebasoodsas olukorras, kuna Venemaal on rohkem sõdureid. 

"Peame tegema ebatavalisi otsuseid, et suurendada kaitse vastupidavust, hävitada tõhusamalt okupante. Lahingud on erakordselt karmid," ütles Sõrskõi. 

Milliseid ebatavalisi otsuseid tuleb lähiajal langetada, Sõrskõi ei täpsustanud. Ta ütles siiski, et prioriteediks on piisavas koguses laskemoona toimetamine rindejoonele. 

Pokrovski linna kaitseb mitu Ukraina eliitbrigaadi, nende hulgas ka dessantväelased. Mõlema sõdiva poole põhiliseks võitlusvahendiks on saanud droonid, vahendas ERR.

Kreml: Venemaa ei jäta Ukraina ATACMS-i rünnakule vastamata

Venemaa vastab kindlasti Ukraina selle nädala rünnakule USA-lt saadud ATACMS-i rakettidega, mis tabasid lennuvälja riigi lõunaosas, ütles Kreml neljapäeval.

"Vastus tuleb ajal ja viisil, mida peetakse kohaseks. See kindlasti tuleb," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 758 730 (võrdlus eelmise päevaga +1390);

- tankid 9532 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 19 644 (+28);

- suurtükisüsteemid 21 072 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1023 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 111 (+0);

- tiibraketid 2861 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 127 (+54);

- eritehnika 3642 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.