"Mina seda plaani kohe kindlasti ei toeta," ütles Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik, kes pidas aastate eest ka ise veebi teel füüsikatunde väikekooli õpilastele.

"Ega teleriekraan ei õpeta: kui räägime esimesest kuni kolmandast kooliastmest, siis seal on reaalselt õpetajat vaja. Televiisoriekraan ei hoia korda," sõnas Ööpik.

"Igaüks võib teha eksperimendi, et vaatate telekat ja siis pärast teete kokkuvõtte, kui palju te sellest vaadatust mäletate," sõnas Ööpik.

Ööpiku hinnangul sobib meetod väga teadlikule õppijale. "Gümnaasium vähesel määral ja ülikool võib teha sellist kaugõpet, aga varasemad kooliastmed... Või siis on see väga kallis meetod, et õpilaste tagantnügija on ka klassiruumis," ütles Ööpik.

"Kui õpilasel tekib küsimus, siis ekraan ei vasta talle. Kui ühes ruumis kolm inimest korraga räägivad, siis saab aru, kes parasjagu räägib, aga läbi veebi pole võimalik seda eristada," arutles Ööpik.

"Kui ma seda vastust teaks, siis ma oleks mitme miljoni omanik," vastas Ööpik küsimusele, kuidas saada rohkem matemaatikaõpetajaid koolidesse.

Ööpiku sõnul on matemaatika õppimine väga sihipärane ja järjepidev töö, aga täna on meie ümber kolme sekundi vilkuv maailm. See teeb õpetaja töö keeruliseks.

"Kõik peab olema maru huvitav kogu aeg. Aga kõike pole võimalik kogu aeg ainult tsirkusega õpetada. Teatav osa ühiskonnast ja vanemad ütlevad, et lapsed ei õpi, sest tsirkust ei teha. Siis satub õpetaja vastuollu, sest tsirkust kogu aeg teha ei saa. Siis ongi tal võimalik valida mõni teine amet," rääkis Ööpik, miks on matemaatikaõpetajaid vähe ja miks nad pikalt vastu ei pea.

Kiisel: nõrgemad jäävad nõrgemaks

"Minul õnnestus ka koroonaajal veebis tundi anda ja kogemata täiesti võõrastele õpilastele. Minu kogemus on, et see sobib nendele õpilastele, kes on motiveeritud ja ei sobi nõrgematele õpilastele, kes tahaksid kogu aeg suunamist ja näpu vihiku peale panemist," ütles koolimatemaatika ühingu juht Hele Kiisel saates "Uudis+".

"Nõrgemad õpilased jäävad selle õppemeetodi juures veel nõrgemaks," nentis Kiisel.

"Kui on veebitunnis korraga kümme klassi, siis on 240 õpilast korraga tunnis. See on nagu suur kino- või teatrisaal. Teatrist tuleme ka kõik välja eri emotsioonidega, kes märkas kõike, kes jõudis ainult veidi märgata. Kui seitsmendas-kaheksandas klassis ei ole klassiruumis ainet valdavalt inimest, siis ma väga ei näe, et see õnnestuks," sõnas Kiisel.

"Kui katsetame 6-10 klassiga, keda on eri õpetajad õpetanud, siis me ei tea, kuidas tund kõigile toimima panna," lisas Kiisel.

Kiiselis tekitas segadust ka see, et kui õpetajal on õpetada kümme erinevat ruumi, siis kuidas laps saab küsimusi esitada. "Kas tal on mikrofon, kas ta istub arvuti ees eraldi, kes need küsimused esitab ja millal ta nendele küsimustele vastused saab? Kas kohe?" arutles Kiisel.

"Sellise algatuse puhul on võimalik diferentseerida tempot ja digitaalse õpetamise juures tekib tulevikus mitu korda üle vaatamise võimalus," ütles haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juhi Ülle Matsin.

HTM: veebimeetod on nõrgematele paremgi

"Nõrgemad õpilased, kes matemaatikas maha jäävad, on ka praeguse traditsioonilise õpetamise meetodi juures olemas. Väita, et veebiõpe toob enneolematult halva olukorra nõrkadele, siis on juba täna mure, et matemaatikas õpiraskused tekivad," sõnas Matsin.

Õpilaste lahterdamisega eri gruppidesse pole Matsini sõnul vaja tegeleda, vaid tuleb lähtuda individuaalsest lähenemisest.

"Me kõik õpime efektiivselt eri moel. Digitaalne õpimeetod lubab erineva õppe meetodeid rohkem kasutada," sõnas Matsin.

Tallinna haridusameti katseprojektiga liituvaid õpetajaid, kes veebikursused kuni viieliikmelistes tiimides kokku paneks ja ellu viiks, alles otsitakse. Tallinna haridusameti sõnul on huvi olnud suur.