Varguste kasv viimaste aastatel pole nähtus, mis oleks omane ainult Eestile, vaid seda on näha kõigis regiooni riikides ning see muutus algas koroonapandeemia ajast, mil poodides mingi üle iseteenindusele ja vähendati personali, ütles Belitšev.

"Varas on ka inimene ja tema tahab ka lihtsamalt tulu – ta võtabki sealt, kust on lihtsam võtta," nentis ta.

Belitševi sõnul on politsei ressurss praegu niivõrd piiratud, et igat tüüpi varastega tegelda pole võimalik ning pigem keskendutakse professionaalsetele varastele ja nende tegevust toetavale võrgustikule. Kui eelmisel aastal pandi Eestis toime umbes 14 000 vargust, siis ligikaudu kolmandik nendest tehti professionaalsete varaste poolt.

"Selleks et muutust tuua, on vaja tegelda ka (varastatud kauba) kokkuostjate ja selle kauba turustamise kanalitega. See aitab probleemi lahendada. Kui varas panna karistust kandma ja kokkuostja on endiselt olemas, siis tekib lihtsalt uus varas," lausus Belitšev.

Vargal on kerge turustada näiteks alkoholi, esmatarbekaupu ja elektroonikat; veelgi lihtsamaks on selle tänapäeval muutnud internetikaubanduse kasv.

"Täna on lihtsam varastatud kaupa turustada, sest inimesed ostavad kaupa internetikeskkondades. Kui sa vaatad seal, et Eesti inimene müüb midagi head, odavamalt kui kaubandusketis, siis küsid küll, et miks ta müüb, ta vastab, et ostsin uue – ja saadki kauba kätte. Kas see on varastatud kaup, keegi ju tegelikult ei kontrolli," rääkis PPA peadirektor.

Netikaubamajades toimuval hoiab politsei silma peal, kuid varastatud kaupa sel viisil palju ei tabata, pigem tuvastatakse varas ning siis saadakse teada, kus varas on kaupa turustanud, ütles Belitšev.

Kelmustega kaotati eelmisel aastal 50 miljonit eurot

Vargustest enam aga mõjutab Eesti ühiskonda kelmuste kasvav arv, märkis ta.

"Kelmuste puhul võetaks tihtilugu ära kõik sinu säästud. Kaks eestlast jääb iga päev oma säästudest ilma, mis mõjutab märkimisväärselt meie ühiskonda. Eelmisel aastal oli kelmustest tekitatud kahju üle 50 miljoni euro," lausus Belitšev.

Belitševi sõnul on kelmuste taga organiseeritud kuritegevus, mis toimib tavapärase majandusmudeli põhiselt.

"On inimesed, kes pakuvad üht teenust, on teised, kes teevad teist osa. On need, kes oskavad hästi programmeerida ja häkkida; on need, kes läbi kõnekeskuste teevad kõnesid ja saadavad välja teateid, mille taha sind tahetakse konksutada. Ja on kullerid, kes käivad kappidest raha võtmas või kes tulevad sulle uksele raha vastu võtma. Ja on need, kes selle raha puhtaks pesevad. See mudel töötab üle maailma," lausus ta.

Eestis tegutsenud taoliste gruppidega on politsei Belitševi sõnul hästi hakkama saanud.

"Oleme saanud nad suhteliselt kiiresti kätte ja mitme juhtumi puhul on hargnenud väga suured skeemid ja võrgustikud, mille oleme tuvastanud. Küsimus on, kuidas saada need inimesed kätte kaugematest riikidest või tekitada nendes tunne, et sa ei ole anonüümne," lausus PPA peadirektor.

Röövimiste kasvu pole samas täheldada, ütles Belitšev.

"Täna ei näe sellist muutust. Eesti on ikkagi turvaline elukeskkond ja me võime rahus saata lapsi kooli ja lasteaeda ja ise liikuda tänaval, kartmata, et sind tehakse maisest varast tühjaks," lausus ta.

Samuti on pigem vähenenud sissemurdmised ja vargused korterites, ütles Belitšev.