Oluline reedel, 13. detsembril kell 20.58:

- Venemaa tegi ühe suurima õhurünnaku Ukraina energiataristule;

- USA teatas uuest, 500 miljoni dollari suurusest relvaabi paketist;

- Soome peaministri sõnul on Ukraina toetamine kriitilise tähtsusega;

- Ukraina luure tappis Moskva lähistel Vene juhtiva raketikonstruktori;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Poola raadio: Rutte korraldab kitsas ringis kohtumise Ukraina asjus

Poola raadio andmetel korraldab NATO peasekretär Mark Rutte järgmisel kolmapäeval Brüsselis tippametnike kitsas ringis kohtumise, et arutada võimalikku relvarahu Ukrainas.

Raadio edastas reedel, et Rutte on kutsunud kohtumisele Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Poola liidrid, samuti Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi.

Kõnelustel keskendutakse Ukraina julgeolekutagatistele ja Euroopa rahuvalvekontingendi võimalikule saatmisele sellesse riiki.

Poola presidendikantselei teatas reedel uudisteagentuurile PAP, et Poolat esindab kohtumisel president Andrzej Duda.

Poola peaminister Donald Tusk ütles neljapäeval pärast Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni võõrustamist Varssavis, et Poola ei kavatse saata rahuvalvajaid Ukrainasse pärast võimalikku relvarahu.

FT: Venemaa võib nädalavahetusel taas kasutada raketti Orešnik

USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja ütles ajalehele Financial Times, et Venemaa võib nädalavahetusel taas kasutada oma ballistilist raketti Orešnik

Venemaa kasutas keskmaa ballistilist raketti Orešnik 21. novembril Ukraina vastu, mis väidetavalt on esimene kord, kui mitme lõhkepeaga ballistilist raketti kasutatakse lahinguolukorras.

USA luure on ka varem hoiatanud, et Venemaa võib lähiajal Ukrainasse välja lasta uue raketi. 

Venemaa tegi ühe suurima õhurünnaku Ukraina energiataristule

Venemaa korraldas reedel ühe oma suurima sõjaaegse õhurünnaku Ukraina energiasüsteemile, rünnates ka Musta mere äärset sadamalinna Odessat ja Lääne-Ukraina linnasid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas reede ennelõunal, et Venemaa tulistas välja 93 raketti ja ligi 200 drooni, millest Ukraina õhutõrje suutis alla lasta 81 Venemaa raketti, sealhulgas 11 raketti läänelt saadud hävitajatega F-16.

"Venemaa eesmärk on jätta meid ilma energiast. Selle asemel peame ta jätma ilma terrorivahenditest. Kordan oma üleskutset kiiresti tarnida Ukrainale 20 õhutõrjesüsteemi, NASAMS-eid, HAWK-e või IRIS-T-sid," kirjutas välisminister Andrii Sõbiha sotsiaalmeediakeskkonnas X.

Ukraina majandussektori anonüümne allikas ütles Reutersile, et reedene rünnak oli suunatud Ukraina elektrialajaamade vastu ja see hõlmas rohkem lööke gaasitaristu vastu kui varasemad rünnakud.

Vene väed tekitasid reedese rünnaku käigus tõsist kahju ka soojuselektrijaama seadmetele, teatas Ukraina suurim eraenergiaettevõte DTEK. "Esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud," edastas DTEK. "Massiline rünnak kahjustas tõsiselt soojuselektrijaama seadmeid."

Rünnaku arenedes teatasid energiaettevõtete esindaja pikematest erakorralistest elektrikatkestest, kuid nad ei selgitanud, kas see oli põhjustatud uutest kahjustustest või oli see ettevaatusabinõu. Ohvrite kohta kohe teateid ei olnud.

Umbes pooled elektriettevõtte Yasno 3,5 miljonist tarbijast olid reede hommikul elektrita, ütles ettevõtte tegevjuht. Kahju kogusuurust oli koheselt raske hinnata.

USA teatas uuest, 500 miljoni dollari suurusest relvaabi paketist

Ameerika Ühendriigid eraldavad Ukrainale järjekordse relvaabi paketi koguväärtusega 500 miljonit dollarit, teatas USA välisminister Antony Blinken. Ukraina luure tappis Moskva lähistel Vene juhtiva raketikonstruktori.

"Ühendriigid annavad meie Ukraina partneritele järjekordse olulise paketi hädasti vajaminevaid relvi ja varustust, kui nad kaitsevad ennast Venemaa jätkuvate rünnakute eest," ütles Blinken neljapäeval, 12. detsembril tehtud avalduses. "See täiendav abi, mida antakse kaitseministeeriumi varudest varasemate abilubaduste alusel, on hinnanguliselt väärt 500 miljonit dollarit."

Väljakuulutatud pakett tähistab USA 72. sõjalise abi saadetist abimehhanismi Presidential Drawdown Authority (PDA) raames, mis võimaldab USA-l anda liitlastele relvi kiireloomuliselt olemasolevatest relvajõudude varudest.

Pakett sisaldab laskemoona suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide (HIMARS) jaoks, 155 mm ja 105 mm suurtükiväe laskemoona, õhutõrjerelvastust, droone, soomusmasinaid, soomukitõrjesüsteeme Javelin ja AT-4, tankitõrjerelvi ja muud varustust.

Kaks päeva varem, teisipäeval 10. detsembril, teatas USA 20 miljardi dollari suuruse laenu andmisest Ukrainale, mille tagatiseks on külmutatud Venemaa vara. Laen on osa G7 riikide grupi (G7) kokkuleppest, millega laenatakse Kiievile kokku 50 miljardit dollarit, mis kõik on tagatud külmutatud Venemaa vahenditest saadud tuluga.

Neljapäevane teadaanne tuli olukorras, kui USA ametist lahkuv president Joe Biden üritab enne presidendiks valitud Donald Trumpi ametisseastumist jaanuaris kiirendada sõjalise abi saatmist Ukrainasse. Pentagon teatas viimati 7. detsembril Ukrainale ligi miljardi dollari suurusest relva-abi paketist.

Valge Maja eesmärk on käivitada Ukrainale ulatuslik relvade sissevool enne 20. jaanuari, mil Trump ametlikult ametisse astub. Selle sesmärk on parandada Ukraina läbirääkimispositsiooni enne, kui Trump võib USA abi tagasi pöörata ja Kiievile survet hakata avaldama Moskvaga kokkuleppele jõudmiseks, märkis uudist vahendanud väljaanne The Kyiv Independent.

Trump ütles 12. detsembril ajakirjale Time, et tema administratsioon ei "hülga" Ukrainat, vaid kasutab USA abi, et nõuda läbirääkimistel saavutatud lahendust.

Soome peaministri sõnul on Ukraina toetamine kriitilise tähtsusega

Ukraina jaoks on oluline, et rahvusvaheline üldsus jätkaks riigi toetamist võitluses Venemaa agressiooni vastu, ütles Soome peaminister Petteri Orpo.

"On äärmiselt oluline, et jätkame Ukraina toetamist selle positsiooni tugevdamiseks," rääkis Orpo neljapäeval avaldatudintervjuus Jaapani ringhäälingule NHK, mida vahendas uudistekanal Ukrinform.

Soome valitsusjuht nentis, et praegu pole aeg Ukrainale toetust vähendada, vaid rahvusvaheline üldsus peab seda suurendama ja näitama Venemaa liidrile Vladimir Putinile, et ta ei suuda võita isegi läbirääkimiste laua taga.

Orpo sõnul ei saa Ukrainas kuidagi rahu sõlmida ilma Ukraina rahvata.

Orpo tõi välja, et toetab USA valitud presidendi Donald Trumpi rahupüüdlusi Ukrainas, kuid Ukraina peab seejuures olema läbirääkimiste laua taga.

Ukrinform teatas varem, et oktoobri lõpus tänas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Reykjavikis kohtumisel Orpoga Soomet kõigi abipakettide eest ja riigi juhtpositsiooni eest varjendite rajamisel.

Orpo avaldas novembris arvamust, et vabariiklase Trumpi valimine USA järgmiseks presidendiks ei muuda dramaatiliselt Ühendriikide ja Soome suhteid. Orpo märkis samuti, et Soome on sarnaselt Trumpile rääkinud pidevalt sellest, et Euroopa riigid peaksid suurendama panustamist oma kaitsevõimesse.

Orpo sõnul usub ta, et NATO riigid on ka edaspidi USA tähtsad partnerid, kuigi Trumpi valimine presidendiks on tekitanud muret Atlandi-üleste suhete pärast.

"USA on globaalne suurjõud nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Mis ja kes on USA tähtsaim partner? Euroopa, seda nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Seetõttu usun, et USA ja Euroopa Liidu euroatlandi suhe kestab. Usun, et USA vajab ka Trumpi juhtimisel Euroopat. Me peame olema vaid valmis kandma suuremat vastutust oma julgeoleku eest," rääkis tollal Soome peaminister.

Ukraina luure tappis Moskva lähistel Vene juhtiva raketikonstruktori

Ukraina luure tappis Moskva lähistel Venemaa juhtiva raketikonstruktor Mihhail Šatski, kes tegeles Ukraina pihta lastud rakettide moderniseerimisega, ütles Ukraina kaitseväe allikas neljapäeval väljaandele The Kyiv Independent.

Tema surma korraldas tõenäoliselt Ukraina sõjaväeluureagentuur (HUR), väitis allikas.

Šatski oli Moskvas asuva eksperimentaalse projekteerimisbüroo Mars peakonstruktori asetäitja ja tarkvaraosakonna juhataja ning väidetavalt koordineeris tiibrakettide Kh-59 ja Kh-69 moderniseerimist, mida Venemaa kasutab Ukraina ründamiseks.

Riiklikule konglomeraadile Rosatom kuuluv büroo Mars keskendub lennukite ja kosmosesõidukite automaatjuhtimise ja navigatsiooni pardasüsteemide arendamisele ja tootmisele. Allika sõnul peeti Šatskit Venemaa droonide, lennukite ja kosmoseaparaatide tehisintellekti tehnoloogiaga varustamise peamiseks juhiks.

Šatski surmast teatas kõigepealt Kremli-vastane ajakirjanik Aleksandr Nevzorov, kes kirjutas sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram, et HUR kõrvaldas eriti ohtliku kurjategija. Ta süüdistas Šatskit tuhandete süütute ukrainlaste tapmises ja lisas: "Tundub, et ükski ukrainlaste genotsiidi süüdlane ei sure loomulikku surma." Nevzorov jagas fotosid Šatskit meenutavast inimesest surnuna lumes. Väidetavalt suri mees Moskva oblastis Kotelniki lähedal Kuzminski metsapargis.

Ukraina-meelsete kanalite avaldatud fotodel sotsiaalsõnumite süsteemis Telegram oli näha teksapükse ja musta mantlit kandvat meest, kes lebab verisel lumel. Šatskit ei olnud võimalik fotolt tuvastada, kuigi näo lähivõte näitas, et surnud mehel olid tumedad vuntsid.

Teine Ukraina luureallikas kinnitas väljaandele Ukrainskaja Pravda, et mõrva olid kavandanud ja toime pannud Ukraina agendid. "Mihhail Šatskit tulistas palgamõrvar Moskva oblasti Kotelniki lähedal Kuzminki metsapargis," ütles allikas.

Paguluses olev Venemaa sõjavastane telegrammikanal Important Stories teatas, et määras Šatski surnukeha geograafiliseks asukohaks Moskvast kaguosas asuva metsatuka, mis paikneb tema majast umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

"Igaüks, kes on ühel või teisel viisil on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksi arendamisega ja Venemaa agressiooni toetamisega Ukrainas, on kaitseväe legitiimne sihtmärk," ütles Ukraina kaitseministeeriumi allikas.

Venemaa võimud, propagandistid ja peavoolu uudistekanalid pole juhtunut kommenteerinud.

Ukraina luureteenistusi on seostatud pärast Kremli sissetungi 2022. aasta veebruaris mitmete venemeelsete kollaborantide või Vene sõjaväelaste tapmisega Venemaal või Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel.

Nende hulka kuuluvad Vladimir Putini ühe ideoloogi Aleksandr Dugini täiskasvanud tütre tapmine autopommiga, kujusse paigutatud pommiga tapetud sõjameelne propagandist ja mitmete Vene ohvitseride hukkamine.

Viimati suri okupeeritud Donetski oblastis asunud kurikuulsa vangla endine juht Sergei Jevsjukov sel nädalal Donetski linnas autopommiplahvatuses.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 760 120 (võrdlus eelmise päevaga +1390);

- tankid 9537 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 19 675 (+31);

- suurtükisüsteemid 21 078 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1023 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 176 (65);

- tiibraketid 2861 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 177 (+50);

- eritehnika 3642 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.