Sõja 1020. päev: Merz kinnitas lubadust saata Ukrainale Tauruse rakette
USA järgmine president Donald Trump tunnistas, et võib vähendada Ukrainale antavat sõjalist abi. Saksa opositsioonijuht Friedrich Merz kinnitas lubadust saata Ukrainale Tauruse rakette.
Oluline esmaspäeval, 9. detsembril kell 20.56:
- Trump ei välistanud Ukrainale antava sõjalise abi vähendamist;
- Vene piinalaagri ülem sai autopommi plahvatuses surma;
- Austin: Venemaa on Ukraina sõjaks kulutanud 200 miljardit dollarit;
- Saksamaa opositsioonijuht külastab Ukrainat;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit.
CDU juht Merz kinnitas lubadust saata Ukrainale Tauruse rakette
Saksa opositsioonijuht Friedrich Merz, kes saab arvamusküsitluste kohaselt veebruarikuiste valimiste järel Olaf Scholzi asemel kantsleriks, kinnitas esmaspäeval Kiievit väisates lubadust saata Ukrainale Saksa rakette Taurus.
"President (Volodõmõr) Zelenski teab meie seisukohta Tauruste suhtes. Tänase seisuga, 2024. aasta detsembri algul, on see jäänud endiseks," ütles Merz Kiievis ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendiga.
Saksamaa valimiste eel lubavad arvamusküsitlused võitu praegu opositsioonis olevatele kristlikele demokraatidele (CDU).
Zelenski: Süürias ei ole tõelisi Vene sõdureid, kõik nad on Ukrainas
Bashar al-Assadi režiim Süürias kukkus kokku seepärast, et pea 800 000 Vene sõdurit asub Ukrainas, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval vahetult enne kohtumist Eesti peaministri Kristen Michaliga.
"Me näeme, et Assadi režiim on langenud. Miks? Sest seal pole päris Vene väeüksuseid. Olgem ausad. Ja mitte ainult mässuliste vägede ja nende toetajate pärast ei langenud Assadi režiim, vaid ka seetõttu, et seal pole päris Vene väeüksuseid," ütles Zelenski vastuseks Interfax-Ukraina korrespondendi palvele kommenteerida olukorda Süürias.
Zelenski sõnul viibib Ukrainas ligi 800 000 Vene sõjaväelast.
Zelenski rõhutas, et kui Ukraina langeb, naaseb Putin Süüriasse, Aafrikasse ja paljudesse teistesse riikidesse.
EL teeb Ukrainale teise, 4,2 miljardi eurose ülekande
Euroopa Liidu nõukogu teatas esmaspäeval, et kiidab heaks teise rohkem kui 4,2 miljardi euro suuruse toetuste ja laenude korralise makse Kiievile osana Ukraina makromajanduslikku stabiilsust ja avaliku halduse toimimist toetavast fondist.
"Täna vastu võetud otsuses jõudis nõukogu järeldusele, et Kiiev on täitnud vajalikud tingimused ja reformid, mis on ette nähtud Ukraina plaanis Ukraina fondist väljamakstavate vahendite saamiseks," seisis EL-i nõukogu kommünikees.
Dokumendis rõhutatakse raha võimalikult kiire vabastamise tähtsust.
Brüssel meenutas, et Ukraina plaan sätestab Kiievi kavatsused "seoses riigi taastamise, ülesehitamise ja moderniseerimisega ning reformidega, mida see kavatseb järgmise nelja aasta jooksul EL-iga ühinemise protsessi osana läbi viia".
2024. aasta mais otsustas nõukogu, et Ukraina plaaniga on täidetud tingimused, et Kiiev saaks Ukraina fondi raames kuni 50 miljardit eurot toetust ning EL-i esimene osamakse tehti augustis.
Brüssel toetab sellega Ukraina taastumist, ülesehitamist ja moderniseerimist aastatel 2024–2027.
Trump ei välistanud Ukrainale antava sõjalise abi vähendamist
USA järgmine president Donald Trump tunnistas, et võib vähendada Ukrainale antavat sõjalist abi.
"Tõenäoliselt," vastas Trump telekanalile NBC antud intervjuus küsimusele, kas Ukraina peab olema valmis USA antava sõjalise abi mahu vähenemiseks.
Trump kinnitas ka, et tegutseb selle nimel, et sõda Ukrainas lõpetada, kuid eitas, et oleks viimasel ajal Venemaa võimujuhi Vladimir Putiniga rääkinud. Täpsustavale küsimusele, kas ta on pärast USA presidendivalimiste võitmist 5. novembril Putiniga rääkinud, ütles Trump, et ei taha avaldada midagi, mis võiks kahjustada võimalikke rahuläbirääkimisi.
USA valitud president rääkis pikalt Vene agressioonisõja ohvritest, rõhutades, et mõlemal poolel on hukkunud sajad tuhanded noored inimesed ning rõhutas, et kui tema oleks Joe Bideni asemel olnud USA riigipea, ei oleks sellist sõda kunagi juhtunud. See on kõige rumalam asi, mis on juhtunud ning Biden poleks pidanud sellel laskma juhtuda, ütles Trump.
Vene piinalaagri ülem sai autopommi plahvatuses surma
Venemaa okupatsiooni aluses Donetskis sai surma ukrainlastest sõjavangide piinamisega kurikuulsaks saanud vangilaagri ülem, kui plahvatas tema autosse pandud pomm. Laagriülema juhitud Olenivka vanglas toimus 2022. aasta suvel arvatavalt Venemaa korraldatud plahvatus, milles hukkus korraga 53 Ukraina sõjavangi.
Sotsiaalmeediakanalites avaldatud ülevaadetes oli näha purustatud auto ning selle kõrval lebamas kaks inimkeha. Teadete kohaselt sai autoroolis olnud mees surma, tema abikaasa kaotas aga plahvatuses jala.
Occupied Donetsk❗
— LX (@LXSummer1) December 9, 2024
Boom Bavovna
Liquidation of the head of the Olenivska colony - 49-year-old Serhii Yevsyukov! A plastid was placed under the bottom of his Toyota Land Cruiser - about 100 grams in TNT equivalent. After the explosion, he died on the way to the… pic.twitter.com/rmwpl3MGFO
Sotsiaalmeediakanalis Telegram tegutsev Vene meediaväljaanne Mash teatas, et umbes 100 grammi trotüüliekvivalendis lõhkekeha oli paigutatud Toyota Land Cruiseri põhja alla.
Внаслідок вибуху в окупованому Донецьку загинув начальник Оленівської колонії Сергій Євсюков. Його дружині відірвало ногу, вона у важкому стані в лікарні, пишуть російські пабліки в Telegram. Відео з Telegram-каналу Mash pic.twitter.com/AayQCnGmL8
— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 9, 2024
Maasturiplahvatuses hukkunud Sergei Jevsjukov juhtis Olenivka vangilaagrit, kus hoiti kinni Ukraina sõjavange, keda seal alandati ja piinati. 2022. aasta juulis toimus vangla ühes korpuses plahvatus, milles hukkus Venemaa väidetel 53 ukrainlast. Venemaa väitel tabas barakki Ukraina tulistatud rakett, kuid Ukraina kinnitusel hävitasid Vene üksused ise oma tegude varjamiseks hoone, kus oli toimunud ukrainlaste tapmine ja piinamised.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas 2024. aasta juulis, et on kindlaks teinud Olenivka koloonia endised juhid, kes osalesid vangistatud Ukraina sõdurite tapmises. Need olid nn Donetski Rahvavabariigia asunud Volnovahha koloonia endine juht Jevskjukov ja tema endine esimene asetäitja Dmitri Neiolov.
Uurimine tuvastas, et mõlemad mehed olid oma ametis, kui 2022. aasta ööl vastu 29. juulit, kui venelased korraldasid vangla territooriumil rünnaku.
"Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud plahvatuste tagajärgedest ja hukkunute arvust, kuid viivitasid teadlikult haavatute evakueerimisega meditsiiniasutustesse," teatas SBU.
Kogutud tõendite põhjal edastasid julgeolekuteenistuse uurijad Jevsjukovile ja Neiolovile süüdistuse Ukraina kriminaalkoodeksi artiklite alusel, mis käsitlevad sõjavangide julma kohtlemist koos ettekavatsetud mõrvaga, mis on toime pandud grupi poolt eelneva vandenõu alusel, lisas SBU.
Ukraina julgeolekuteenistus märkis, et 2022. aasta novembris vahetasid venelased mõlemad süüdistatavad nende ametikohtadel välja ja nad varjavad end Donetski oblasti ajutiselt okupeeritud osas õigusemõistmise eest.
Austin: Venemaa on Ukraina sõjaks kulutanud 200 miljardit dollarit
USA kaitseministri Lloyd Austini sõnul on Venemaa alates 2022. aastast Ukraina-vastaseks sõjaks kulutanud 200 miljardit dollarit.
"Venemaa on maksnud Putini rumaluse eest vapustavat hinda. Venemaa on alates 2022. aasta veebruarist kaotanud vähemalt 700 000 inimest. Riik on raisanud üle 200 miljardi dollari," rääkis Austin nädalavahetusel Californias peetud Ronald Reagani julgeolekufoorumil.
Tema sõnul on Vene armee kaotuste arv viimastel kuudel olnud kuni tuhat inimest päevas.
"Venemaa kaotused Putini algatatud sõja ainuüksi esimesel aastal näivad olevat suuremad kui Moskva kaotused kõigis konfliktides pärast Teist maailmasõda kokku," lisas Austin.
USA kaitseminister rääkis ka, et tema riik on andnud Ukrainale sõjalise toetuse raames kaks Patrioti õhutõrjepatareid, 24 raketisüsteemi HIMARS, tuhandeid soomusmasinaid ja miljoneid suurtükimürske. Alates 2022. aasta veebruarist on USA eraldatud Ukrainale sõjalist abi kokku rohkem kui 62 miljardi dollari väärtuses.
Saksamaa opositsioonijuht külastab Ukrainat
Saksamaa paremtsentristliku opositsiooni liider, kantslerikandidaat Friedrich Merz, kellest saab riigi järgmine kantsler, saabus esmaspäeval Kiievisse, et pidada läbirääkimisi Ukraina juhtkonnaga selle üle, kuidas tõrjuda Venemaa sõjalist sissetungi.
Reutersi hinnangul näitab eeldatava tulevase Saksa valitsusjuhi visiit seda, kuidas Saksamaa valimiskampaanias hakkab domineerima sõjateema.
Merz on pooldab Venemaa suhtes märksa karmimat joont kui sotsiaaldemokraadist kantsler Olaf Scholz, öeldes, et Saksamaa peaks tarnima Ukrainale pikamaa tiibrakette Taurus, kui Kreml ei lõpeta tsiviilinfrastruktuuri pommitamist.
Ukraina on Tauruseid ammu Saksamaalt küsinud, kui Scholz on seni keeldunud neid üle andmast.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 754 590 (võrdlus eelmise päevaga +1220);
- tankid 9519 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 19 589 (+18);
- suurtükisüsteemid 21 061 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1023 (+1);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 20 093 (+22);
- tiibraketid 2859 (+2);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 989 (+24);
- eritehnika 3636 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: NBC News, LIGA.net, Reuters, Ukrainska Pravda, BNS