Järgmisel aastal on Eesti oodatav majanduskasv uue prognoosi järgi 1,6 ning aastatel 2026─2027 ligikaudu kolm protsenti. Hinnakasv jääb kahel järgmisel aastal maksutõusude tõttu nelja protsendi lähedusse ja seejärel aeglustub. Maksutõusud annavad ligikaudu kolmandiku järgmise kahe aasta hinnatõusust.

"Eesti majanduse väljavaate paranemisest annab tunnistust ekspordimahu kasv. Suur osa senisest majanduslangusest on seotud eksportivale sektorile osaks saanud tagasilöökidega. Ekspordi uuesti tööle saamine on tarvilik eeldus majandusaktiivsuse kestvaks tõusuks," teatas Eesti Pank reedel.

Viimased andmed näitavad, et kolmanda kvartali nõrk eksporditulemus jäi ajutiseks ning pärast seda jätkus aasta esimesel poolel juba nähtud kaubaväljaveo suurenemine. Eesti ettevõtted on leidnud uusi turge ning nende elavnemine peaks ekspordivõimalusi veelgi laiendama, märkis keskpank.

Ekspordi tugi majanduskasvu taastumisele on tähtis, sest sisenõudlus areneb tagasihoidlikumalt selle tõttu, et valitsus plaanib piiri panna riigieelarve puudujäägi süvenemisele.

"Riigirahanduse kordategemine pärsib küll järgmise aasta majanduskasvu, kuid  see tõstab riigi usaldusväärsust võlausaldajate ja investorite silmis ning tekitab riigieelarves intressikulude asemel ruumi muudele vajalikele kulutustele ning on kokkuvõttes oluline Eesti pikaajalise majanduskasvu jaoks," lisas keskpank.

Eesti Panga president Madis Müller ütles usutluses Vikerraadiole, et oleks veel vara hinnata nagu Eesti majandus oleks väga tugevas seisus, aga paranemise märke on, eelkõige ekspordi kasvule pööramise osas.

"Müües oma kaupu ja teenuseid välismaale, see on see, kuidas Eesti riiki uut jõukust tuua," lisas Müller.

"Lisaks oma otsustele sõltume väga palju sellest, kuidas läheb ülejäänud Euroopal, kus paistab, et tasapisi hakkab paremini minema, näiteks Rootsis," ütles Müller. "Eile Euroopa Keskpanga nõukogu istungil kuuldu näitab, et otsest buumi siiski keegi ei oota."

Müller märkis, et tervikpilt näitab, et Eesti majandus viimastes kvartalites ei ole sügavamale auku langenud ning edaspidi võiks hakata paremini minema.

Inimeste ostujõud kosub aeglaselt

Eesti majandus sõltub kõige enam Euroopa majanduse käekäigust, millele prognoositakse kasvu kiirenemist, kuid üsna vaoshoitud tempos, märkis Eesti Pank. Euroopa Keskpank ootab euroala järgmise aasta kasvuks 1,1 ja ülejärgmise omaks 1,4 protsenti. Rahvusvahelise kaubanduse väljavaatele on paraku lisandunud ka ebakindlus, mille põhjuseks on kartus, et USA hakkab karmistama kaubandustõkkeid. Sel oleks üleilmset majanduskasvu jahutavad ning ilmselt hinnatõusu hoogustavad järelmid.

"Tööturg on senisele majanduslangusele reageerinud võrdlemisi vähe ning kiiret muutust pole oodata ka majanduse elavnedes. Hõive ei ole seni vähenenud samas taktis majanduslanguse ulatusega ning kuna ettevõtted on hoidunud töötajate lahtilaskmisest, ei suurenda ka majanduse elavnemine esialgu värbamist märkimisväärselt," tõdes Eesti Pank. Töötus alaneb selle tulemusena üksnes tasapisi ja tagasihoidlik konkureerimine töökohtadele aeglustab palgakasvu tuleval aastal ligi kuue protsendini ning sellele järgneval kahel aastal umbes viie protsendini.

Palgakasvu raugemisele viib ka ettevõtete vajadus vahepeal vähenenud kasumlikkust taastada, kuivõrd palgakuludeks makstav tuluosa on jõudnud kõigi aegade tipu lähedale, sest ettevõtjad on eelistanud töötajaid säilitada.

Inimeste ostujõud kosub aeglaselt, hoogsam paranemine jääb eeldatavasti 2026. aastasse, ennustas keskpank. Valitsuse kavandatud maksumuudatuste ja elukalliduse tõusu tagajärjel langeb reaalne (tarbijahindade tõusu arvestav) netopalk järgmisel aastal umbes ühe protsendi.

Suurem muutus ostuvõimes toimub prognoosi järgi 2026. aastal, mil maksuküüru kaotamine võimaldab keskmisel reaalsel netokuupalgal tõusta enam kui neli protsenti.

Maksutõusude mõju hinnatõusule on Eesti Panga hinnangul ajutine. Tänavu kallineb tarbijakorv 3,6 protsentija kahel järgmisel aastal hinnatõus käibe- ja mootorsõidukimaksu ning aktsiiside lisandumise tõttu sellest madalamale ei lange. Maksude arvele läheb ligikaudu kolmandik eesseisvast hinnatõusust.

2027. aastal langeb hinnakasv alla kolme protsendi, millest veerandi annab Euroopa Liidus uue saastekvoodisüsteemi rakendumine, märkis keskpank.

Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmise lähedale ning osades kaubagruppides ka märksa kõrgemale. Kõrge hinnatase on juba suurendanud välismaalt tehtavate ostude osakaalu ning tõenäoliselt kasvab rahvusvahelisest veebipoodidest ostmine veelgi. See tähendab, et konkurentsis püsimiseks on Eesti kaupmeeste võimalused hindu tõsta varasemast ahtamad.