Oluline esmaspäeval, 16. detsembril kell 21.01:

- Kallas: enne rahuvägede saatmist Ukrainasse on seal vaja rahu saavutada;

- Ukraina ründas droonidega Donetski oblastis asuvat Venemaa laskemoonaladu;

- Ukraina edenes Harkivi, Vene väed Donetski oblastis;

- Venelased värbavad pangavõlglasi;

- Zelenski: Pokrovski ja Kurahhove suunal on olukord endiselt keeruline;

- Ukraina suursaadik: Venemaa võib soovi korral sõja igal ajal peatada;

- Saksa sotsiaaldemokraadid välistavad Tauruste andmise Ukrainale;

- ISW: Põhja-Korea väed kannavad Venemaa Kurski oblastis suuri kaotusi;

- Slovakkia president: Ukraina peab rahu nimel territooriumitest loobuma;

Hortõtsja värühm lõi Vene väe Pestšanõ all tagasi

Hortõtsja väerühma kõneisik Nazar Vološõn kinnitas, et Ukraina kaitseväel õnnestus venelased Pištšane küla piirkonnas (Donetski oblasti Pokrovski rajoon) tagasi lüüa.

"Meie kaitseväelased suutsid tõrjuda Vene väe eemale Pištšane lähedalt, mis asub Pokrovski lähedal. Küla asub Ševtšenko küla külje all," ütles Vološõn esmaspäeval.

Samuti nentis ta, et Pokrovskis vaenlase dessant-luurerühmi ei ole ja linna äärealadel lahinguid ei toimu.

"Muidugi üritab vaenlane linnale lähemale tungida," lisas Vološõn.

Tema sõnul püüab vaenlane vältida otserünnakuid ja mööduda linnast tiibadelt.

Kallas: enne rahuvägede saatmist Ukrainasse on seal vaja rahu saavutada

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas ütles, et enne kui Ukrainas ei ole rahu saavutatud, pole alust rääkida ka rahuvalvajate saatmisest sinna.

"Esmalt peab olema rahu, et saata rahuvalvajad. Aga Venemaa ei taha rahu. Kui vaatate näiteks (Vene välisministri Sergei) Lavrovi intervjuud (USA propagandistile) Tucker Carlsonile, siis näete, et nad ei ole loobunud oma eesmärkidest. Nii et me ei saa seda arutada," ütles Kallas Brüsselis EL-i välissuhete nõukogu eel ajakirjanike küsimustele vastates.

Ukraina väljaanne LIGA.net meenutas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski 9. detsembril öeldut, et võib kaaluda Prantsusmaa liidri Emmanuel Macroni ettepanekut paigutada Ukraina territooriumile välisväed kuni selle NATO-ga ühinemiseni.  11. detsembril teatas väljaanne Rzeczpospolita, et Macron ja Poola peaminister Donald Tusk arutavad USA tulevase presidendi Donald Trumpi ja Vene režiimijuhi Vladmir Putini vahelise võimaliku kokkuleppe raames Euroopa rahuvalvemissiooni plaani Ukraina suveräänsuse kaitsmiseks.

Väljaanne The Wall Street Journal kirjutas 12. detsembril, et Trump soovib, et Euroopa väed jälgiksid võimalikku relvarahu Ukrainas.

USA ja liitlased: Põhja-Korea seotus on konflikti ohtlik laienemine

Põhja-Korea kasvav seotus Venemaa sõjaga Ukrainas on konflikti ohtlik laienemine, märkisid USA, Euroopa Liit ja veel üheksa riiki esmaspäeval Ühendriikide välisministeeriumi edastatud ühisavalduses.

"Oleme sügavalt mures võimaliku poliitilise, sõjalise või majandusliku toetuse pärast, mida Venemaa võib anda KRDV illegaalsetele relvaprogrammidele, sealhulgas massihävitusrelvadele," märkisid Austraalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa ja USA välisministrid ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduses.

Allakirjutanud mõistsid kõige karmimalt hukka Venemaa ja Põhja-Korea kasvava sõjalise koostöö, sealhulgas Põhja-Korea vägede saatmise Venemaale kasutamiseks lahinguväljal Ukraina vastu.

Allakirjutanud rõhutasid, et ballistiliste rakettide, suurtükimürskude ja muu sõjalise materjali eksport Põhja-Koreast Venemaale ning Põhja-Korea sõdurite väljaõpetamine Moskva poolt kujutab endast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide jõhkrat rikkumist.

"Kutsume KRDV-d lõpetama viivitamatult igasugune abi Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ning oma vägesid ära viima," märgitakse avalduses.

Pyongyang on saatnud tuhandeid sõdureid toetama Venemaa sõda Ukrainas. Kiiev teatas esmaspäeval, et viimastel päevadel sai Kurski oblastis surma või haavata vähemalt 30 Põhja-Korea sõdurit.

Ukraina hävitas droonirünnakuga Donetski oblastis Venemaa laskemoonaladu

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) ründas paar päeva tagasi droonidega edukalt Venemaa laskemoonaladu Donetski oblastis okupeeritud Markine küla lähedal, ütles SBU allikas esmaspäeval väljaandele The Kyiv Independent.

"Seal oli tuhandeid mürske soomukitele ja tankidele, juhitavaid tankitõrjerakette, miine, granaate ja miljoneid erineva kaliibriga padruneid," ütles SBU allikas.

Samuti hävis lähedal asuv kütuse- ja määrdeainete ladu, kuna piirkonnas oli öö läbi kuulda plahvatusi, lisas allikas.

The Kyiv Independent ei saanud neid väiteid iseseisvalt kontrollida.

Väljaanne kommenteeris, et Ukraina võimekus korraldada õhurünnakuid lahingumoona ja relvaladudele Venemaa tagalas üha kasvab. Mõned Ukrainas toodetud droonid on suutelised läbima 1500 kilomeetrit, ulatudes tabama ka kaugel Vene tagalas asuvaid ladusid, mida Venemaa pidas olevat rindejoonest ohutus kauguses.

Selle aasta näideteks on droonidega löögid Venemaa Tihhoretski ja Toropetsi linnade vastu, mille käigus süüdati üle 30 000 tonni laskemoona, sealhulgas väidetavalt ballistilised raketid.

Ukraina on võtnud sihikule ka naftatöötlemistehased.

Ukraina edenes Harkivi, Vene väed Donetski oblastis

Ukraina relvajõud saavutasid edu Harkivi oblastis Kolesnikovkas, kuid Vene väed tegid edusamme Donetski oblasti mitmes piirkonnas, vahendasid Ukraina meediakanalid sõjasündmusi jälgiva portaali DeepState esmaspäevahommikust teadet.

"Kaitsevägi taastas olukorra Kolesnikovka lähedal Kupjanski rajoonis. Vaenlane liikus edasi Zelenovka, Storoževo, Datšenski, Tšassiv Jari ja Novõi Komari lähistel," edastas DeepState, viidates Vene üksuste pealetungile Donetski oblastis.

Varem teatas DeepState, et Vene väed aeti Harkivi oblastis Kolesnikovka metsast välja. "Ukraina kaitsejõududel õnnestus vaenlane Gluškovkast lõunas välja lüüa ja ennast kindlustada. Selle teabe edastas brigaadi Achilleus komandör," seisis DeepState'i raportis.

Venelased värbavad pangavõlglasi

Venelased üritavad okupeeritud aladel oma väkke värvata pangale võlgu jäänud mehi, lubades vastutasuks nende võla kustutada.

"Okupandid lubavad laenud kustutada, kui võlgnik sõlmib lepingu Vene sõjaväega. Seetõttu kutsuvad okupatsioonivalitsused ajutiselt okupeeritud aladel inimeste värbamiseks ja mobilisatsiooniplaani vähemalt osaliselt elluviimiseks kohale pangavõlglased ja nende pereliikmed. Venelased lubavad isegi laenud andeks anda neile, kelle lähisugulased lepingu allkirjastavad," vahendas uudisteagentuur Ukrinform Ukraina riikliku vastupanu keskust.

Keskus rõhutas, et Kreml on alati kasutanud enda põhjustatud vaesust inimeste värbamiseks impeeriumi sõdadesse. Praegu on aga valmisolek liituda Vene sõjaväega kriitiliselt madal.

"Okupeeritud alade elanike värbamine sõjaks oma kodumaa vastu on rahvusvahelise õiguse rikkumine ja kõik selle protsessiga seotud isikud saavad karistada," rõhutab vastupanukeskus.

Zelenski: Pokrovski ja Kurahhove suunal on olukord endiselt keeruline

Lahinguvälja olukord on endiselt keeruline Pokrovski ja Kurahhove sektoris, samuti Kurski operatsiooni piirkonnas, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval.

"Sain täna Ukraina relvajõudude ülemjuhatajalt Oleksandr Sõrskõilt ülevaate olukorrast rindel ja Kurski operatsioonist. Olukord on endiselt keeruline Pokrovski ja Kurahhove sektoris. Olen tänulik kõikidele üksustele, kes seal okupante hävitavad. Samuti tahaksin avaldada erilist tänu meie sõdalastele Kurski oblastis. Me vajame seal jõudu, et saavutada Ukraina ja ukrainlaste jaoks õigeid tulemusi diplomaatia vallas," sõnas riigipea.

Zelenski rõhutas, et kõik, kes praegu Ukraina eest võitlevad, tagavad tõeliselt Ukraina tuleviku.

"Me vajame püsivat rahu. Tagatud rahu. Kahtlemata saavutame oma eesmärgid," resümeeris Zelenski.

Ukrinformi andmetel on päeva algusest rindel toimunud 152 lahingut. Vene armee on rünnanud kõige enam Pokrovski ja Kurahhove sektorites.

Ukraina suursaadik: Venemaa võib soovi korral sõja igal ajal peatada

Iga kord, kui Venemaa võimud tõstatavad Ukraina vastu peetavad sõjas relvarahu küsimuse, siis nad valetavad, tõdes Ukraina suursaadik Ameerika Ühendriikides Oksana Markarova meediakanali CBS poliitikasaates.

"Iga kord, kui Venemaa räägib relvarahust, siis nad valetavad," lausu suursaadik. "Kui Venemaa tahab seda sõda tõsiselt peatada, siis võivad nad seda teha igal ajal," sõnas suursaadik.

Markarova märkis, et see talv saab olema Ukraina jaoks eriti keeruline, kuna Venemaa on hävitanud olulise osa Ukraina energiataristust.

"Elame läbi raskeid lahinguid rindel ja tsiviilisikud kannatavad pidevalt surmavate raketirünnakute all. Kui Venemaa päriselt tahaks, siis see saaks selle kõik igal ajal peatada," rääkis diplomaat.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha kutsus pühapäeval Kiievi partnereid tegema järgmise sammu ja minema Vene varade külmutamiselt nende konfiskeerimisele ning suunama need vahendid Ukraina kaitsmisse ja taastamisse.

"Mis puutub külmutatud Vene varasid, siis on aeg minna üle nende külmutamiselt äravõtmisele – kasutades mitte ainult tulusid, vaid varasid ennast, et toetada Ukraina kaitset, vastupanuvõimet ja taastamist," kirjutas Sõbiha pühapäeval sotsiaalmeedias.

"On õiglane ja seaduslik sundida agressorit kahju hüvitama," lisas välisminister.

Saksa sotsiaaldemokraadid välistavad Tauruste andmise Ukrainale

Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) välistas veebruaris toimuvate valimiste eel koostatud manifestis kaugmaarakettide Taurus andmise Ukrainale.
"Toetame kantsler Olaf Scholzi otsust mitte tarnida Bundeswehri (Saksa relvajõudude - toim.) varudest tiibrakette Taurus," seisab SPD programmis, milles lisatakse, et relvade tarnimisel tuleb lähtuda "ettevaatusest ja mõõdutundest", vahendas The Kyiv Independent Saksa meediat.

Scholz on juba pikka aega keeldunud järjekindlalt andmast Ukrainale Tauruse kaugmaarakette, isegi kui teised Ukraina suured toetajad, sealhulgas USA, on tarninud Kiievile pikamaarelvastust.

Kartes, et see võib tema riigi sõtta tõmmata, on Scholz korduvalt tagasi lükanud Kiievi palve tarnida talle Tauruseid. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et Saksamaa keeldumine Ukrainale kaugmaarakette anda on seotud Vene võimujuhi Vladimir Putini tuumaähvardustega.

Vaatamata kaugmaarelvade andmisest keeldumisele kinnitatakse SPD programmis, et partei on selgelt pühendunud ukrainlastele diplomaatilise, sõjalisel, rahalise ja humanitaarabi andmisele nende võitluses Venemaa agressiooni vastu, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja seda "nii kaua kui vaja".

ISW: Põhja-Korea väed kannavad Venemaa Kurski oblastis suuri kaotusi

USA-s tegutsev mõttekoda Ameerika Sõjauuringute Instituut märkis oma pühapäeva õhtul avaldatud ülevaates, et Vene vägedele appi saabunud Põhja-Korea üksusi on tabanud Kurski oblastis raskused, mis on kaasa toonud suured kaotused.

Halb kommunikatsioon Põhja-Korea ja Venemaa vägede vahel häirib nende omavahelist koordineerimist ning õõnestab Venemaa sõjalisi operatsioone, tõdesid ISW analüütikud.

"Nõrk integratsioon ja jätkuvad kommunikatsiooniprobleemid Vene ja Põhja-Korea vägede vahel põhjustavad lähiajal tõenäoliselt hõõrdumist Venemaa sõjalistes operatsioonides Kurski piirkonnas," öeldakse raportis.

Ukraina sõjaväeluure peadirektoraadile (HUR) viidanud ISW kirjeldas, kuidas Kurski oblastis tegutsenud Põhja-Korea väed tulistasid hiljuti ilmselt keelebarjääri tõttu tšetšeenide erivägede pataljoni Ahmat ​​sõidukeid ja tapsid kaheksa tšetšeeni võitlejat.

HUR teatas, et Vene ja Põhja-Korea sõjaväelastest koosnev väekontingent Kurski oblastis oli 14. detsembri seisuga kaotanud 200 sõdurit. Lisaks kirjeldas HUR, kuidas Ukraina ründas droonidega Põhja-Korea üksuste positsioone, mis on kooskõlas hiljutiste teadetega Põhja-Korea vägedest, kes osalesid jalaväe rünnakutes.

Slovakkia president: Ukraina peab rahu nimel territooriumitest loobuma

Slovakkia president Peter Pellegrini usub, et Ukraina peab rahu saavutamiseks tegema territoriaalseid järeleandmisi Venemaale.

"Kui rääkida rahust, siis usun, et on vaja säilitada realism. Praegu ei usu ilmselt keegi Euroopa mõistlikest inimestest, et Ukraina jaoks on võimalik rahu saavutada ilma osaliste territoriaalsete kaotusteta," ütles Slovakkia president intervjuus väljaandele STVR.

Ta kinnitas, et on sellisele seisukohale jõudnud igapäevaste rindeteadete põhjal.

Pellegrini kutsus ka Ukrainat ja Venemaad viivitamatult alustama rahuläbirääkimisi.

Peaminister Robert Fico liitlane Pellegrini oli Slovakkia peaminister aastatel 2018–2020 ning moodustas 2023. aastal koalitsiooni Fico populistliku euroskeptilise erakonnaga Smer-SD. 7. aprillil 2024 alistas ta presidendivalimistel Ukraina-meelse endise välisministri Ivan Korczaki, kogudes 53,12  protsenti häältest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 763 510 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

- tankid 9563 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 19 736 (+29);

- suurtükisüsteemid 21 151 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1025 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 372 (16);

- tiibraketid 2943 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 480 (+82);

- eritehnika 3650 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.