Venemaa-vastaste majandussanktsioonide kidurast tulemuslikkusest on palju räägitud, kuigi oma mõju on neil kindlasti olnud. Seekord mõne sõnaga taustaks sellest, mida nimetatakse Vene tankerite varilaevastikuks.

2022. aasta lõpul kehtestas lääs Vene naftaekspordile hinnalae, 60 dollarit barreli eest. Toimima pidi see süsteem läbi nafta meritsi transportimise ja sellega kaasnevate teenuste kontrolli. Vene tarnijatele anti õigus rentida või kindlustada tankereid vaid juhul, kui nad müüsid naftat hinnalae piirides. Mingit kindlat määratlust "varilaevastiku" kohta ei ole, kuid 2022. aasta lõpust alates on Venemaa seda aktiivselt kujundanud.

Lääne uurijad on kogunud andmestiku 2849 tankeri kohta, milledest vähemalt 735 võtsid laadungi peale vähemalt ühe korra Vene sadamais. Ajalehe Financial Times uuringu kohaselt moodustas varilaevastikku aastail 2022–2023 aktiivselt eelkõige Vene naftafirma Lukoil.

Seda tegevust juhtis tollal briti turu 74-aastane veteran, kellel oli suur kogemus mitmete briti firmadega töötamisest. Laevu osteti firma Braemar vahendusel. See firma oli suuruselt teine omalaadne ning tema aktsiad olid noteeritud ka Londoni börsil. Laevade vormilised omanikud olid Lukoili tütarettevõtted Lähis-Idas ning nende puhul sanktsioonid ei kehtinud. Tankereid opereerisid Dubai kompaniid, mis kuulusid ühele briti ärimehele.

Taolisi varitankereid on sadu, eri hinnanguil 400 kuni 700. Varilaevastiku eripära on see, et laevad on lääne kindlustuseta ja kuuluvad firmadele väljaspool Euroliitu või G7 ühendust. Statistika näitab, et Venemaa toornafta eksport varilaevastiku abil on mitte vähenenud, vaid kasvanud umbes 70 protsenti.

Paljudele Euroopa Liidu maadele, konkreetsemalt Taanile, valmistab see peavalu. Suvel teatas Taani valitsus, et kaalub võimalust piirata või üldse keelata Vene tankerite liiklus Balti merel. Selle peale teatas Moskva, et on olemas rahvusvahelised lepingud laevaliikluse vabadusest, nagu näiteks 1857. aasta Kopenhaageni konventsioon, mille kohaselt Taani väinad peavad olema vabad suvalise meretranspordi jaoks.

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace andmeil on Vene naftat vedamas vähemalt 192 vana tankerit, mis kujutavad keskkonnaohtu. Kuid teisalt väidavad eksperdid, et viimase 15 aastaga on naftalekked tankeritest pidevalt vähenenud.

Kuigi üha rohkem on merel vanemaidki aluseid, kui need, mis veavad vene naftat. Ehk siis tankerite vanus praktilises mõttes keskkonnakahjusid ei ole suurendanud. Seega võib rääkida riskist, kuid mitte konkreetsetest näidetest.

Vene varilaevastik kasutab valdavalt niinimetatud mugavuslippe ehk nende riikide lippu, kus on võimalik alus registreerida madala hinnaga ja väheste regulatsioonidega. Teiseks kasutatakse segaseid ja raskelt kontrollitavaid skeeme. Näiteks pumbatakse naftat merel ühelt tankerilt teisele, lülitatakse välja automaatsed tuvastamissüsteemid või võltsitakse asukohaandmeid. Segased on ka omaniku ja haldamisstruktuurid. Pruukimisel on ka otseselt ebaseaduslikud meetmed, nagu on oma raportis ära märkinud europarlament.

Euroopa Liidu sanktsioonidepakett 2022. aastast pidi tagama, et Vene naftat ei saa müüa kõrgema hinnaga kui 60 dollarit barrel. Algul oli meede tulemuslik, kuid siis leidis Venemaa alternatiivsed turud, eelkõige Aasias ja siis läkski kasutusele tankerite varilaevastik. Euroopa Parlament võttis novembris vastu resolutsiooni üleskutsega kehtestada sanktsioonid mitte ainult varilaevastiku tankerite vastu, vaid ka nende omanike, operaatorite, mänedžeride, arvete, pankade ja kindlustuskompaniide vastu.

Kindlustus ongi ehk üks võtmevõimalusi. Väljaanne Bloomberg on uurinud Vene tankerite kindlustamise skeeme sanktsioonide tingimustes. Selgub, et mõned alused on siiamaani kindlustatud lääne kindlustusfirmade poolt. Teised kasutavad aga kompaniisid riikides, nagu Kamerun ja Kõrgõzstan. Kuid üha enam tankereid on kindlustatud Vene kompaniides, milledest suurimad on Ingosstrah, AlfaStrahovanie ja SOGAZ.

Kui tankeriga peaks mingi õnnetus toimuma, näiteks naftaleke ja see toimub vetes, mis kuuluvad Vene võimude poolt "ebasõbralikeks" kuulutatud riikidele, siis võib Vene kindlustaja keelduda kindlustussummat välja maksmast. Põhjendus on lihtne: kahjukannataja riik on Venemaale ebasõbralik maa.

Üksikute laevade ja laevaomanike suhtes kehtestatud sanktsioonid ei ole omanud praktiliselt mingit mõju Vene eksportijate võimalustele tarnida naftat Aasia ostjatele. Aasta jooksul sattus piirangute alla umbes 70 laeva, samal ajal kui kogu varilaevastik, nagu öeldud, koosneb sadadest ja sadadest alustest. Raskusi põhjustab ka asjaolu, et enamus tankereid, mida sellesse laevastikku arvatakse kuuluvat, teenindavad Vene kliente vaid juhuslikult, mitte regulaarselt.

Nii jagunevadki Vene naftat vedavad alused kahte rühma. Ühed on päris varilaevastik, mille on loonud Vene naftakompaniid, ja teised on nii-öelda hall laevastik, mille alused osalevad nii legaalsetes kui variveostes. Proovi siis kinni võtta…

Et sanktsioonide alla sattunud laeva vabastada, piisab nime ja registreerimismaa lipu vahetamisest. Bloombergi ajakirjanikud jõudsid küll järeldusele, et USA sanktsioonide alla sattunud laevad on üldiselt tööta jäänud. Tegevust jätkavad valdavalt alused, mille vastu oli meetmeid võtnud Suurbritannia. Enamus uuesti tööd alustanud aluseid on nüüd Barbadose lipu all, mille laevaregistrit haldab London. Selles plaanis annab lootust Briti võimude otsus sanktsioneerida täiendavalt 30 tankerit, lisaks juba varem piirangute all olnud rohkem kui 40-le.

Kiievi majanduskooli raporti kohaselt peaks aga piisama, kui sanktsioonide alla panna veel 39 toornaftat vedavat alust ja 39 tankerit, mis veavad naftaprodukte, kuna need pidavat moodustama varilaevastiku tuuma.

Kokkuvõtlikult on see üks segane lugu. Selgeim võimalus olukorda muuta oleks keelata Vene naftavedu Balti merel, kasvõi asümmeetrilise vastumeetmena Venemaa sabotaažitegevusele Euroopas.

Viited lugemishuvilistele

• Теневой флот: удастся ли Западу обескровить путинский режим? – DW – 29.11.2024
• Shadow_Free_Zones_September2024
• "Теневой флот" РФ: Greenpeace нашла 192 устаревших танкера – DW – 25.10.2024
• Российский "теневой флот" - угроза экологии Балтики – DW – 02.11.2024
• Танкеры "теневого флота" РФ страхуются у российских страховщиков, которые не будут возмещать ущерб "недружественным" странам — Bloomberg
• Из тени в свет: почему западной коалиции не удается существенно ограничить торговлю нефтью выше потолка и заблокировать теневой флот
• Нефть из сумрака. Что собой представляет российский теневой флот | Carnegie Endowment for International Peace