Endine kultuuriminister Rein Lang ütles laupäevases Õhtulehes, et tema ei mõista, mida on Eesti saanud tagasi "tohutust rahahunnikust, mis on makstud tagasi korporatsioonidele, kes on käinud Eestis filmi tegemas.

"No see on lihtsalt rumal rahanduspoliitika!" kritiseeris Lang Film Estonia tagasimaksefondi, mis annab siin tootvatele filmiettevõtetele 30 protsenti maksusoodustust.

"Langi kriitika ei ole õigustatud," ütles Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

"Langi küsimus oli see, et mida on eesti film sellest tagasimaksefondist saanud. Vastus on lihtne: seda fondi on vaja laias laastus kahel põhjusel. Üks asi on see, et Eesti filmitöötajad saavad töötada suure rahvusvahelise filmi kallal. Kui nad töötaksid ainult Eesti madalaeelarveliste filmide kallal, siis nad kaasaegses mõttes ei areneks professionaalideks ja eesti filmil kaoks pikemas perspektiivis üldse lootus," rääkis Ibrus.

Ibruse sõnul annab tagasimaksefond kohalikule filmitegijale võimaluse olla suures mängus sees.

"Teame, et teenindamisprojektidega loodud suhted on viinud üha uute projektideni. Teine asi on see, et Eesti filmitootmiseettevõtted saavad areneda korralikeks tugevateks firmadeks: kui Eesti filmitootjad tegeleksid ainult eesti filmidega oleksid nad sellised, nagu nad olid umbes 15 aastat tagasi ja ei suudakski kanda eesti filmi raskust. Neil on vaja teenida lisa läbi teenuste pakkumise," selgitas Ibrus.

Praegu on Euroopas Taani ainus riik, kes ei paku sellist maksueelist, sõnas Ibrus.

"Seda põhjusel, et Taani filmide omarahastus on päris suur ja sellest neile piisab arenguks. Samuti on neil olnud viimasel ajal palju tellimusi väliskoostöödeks ja neil ei olnud enam midagi juurde vaja," sõnas Ibrus.

30-protsendine tagasimakse on suhteliselt standard, kuid on ka riike, kes pakuvad 35 protsenti, ütles Ibrus.

Kuid Ibruse sõnul võib tõesti diskuteerida, kas seda protsenti võiks ehk veidi vähendada.

"Kümme aastat tagasi, kui Eesti tagasimaksefond loodi, oli 30 protsenti üks kõrgemaid, ja kuna Eesti oli üks viimaseid riike, kes selle tegevusega liitus ja Eesti filmitööstus oli tundmatu, oli mõttekas see kõrge protsent seada. Aga võiks praegu arutada, kas see võiks olla näiteks 25 protsenti. Aga palju seda alla lasta ei saa," sõnas Ibrus.

Ibrusega sarnasel seisukohal on ka kultuuriministeeriumi audiovisuaal- ja digikultuurinõunik Karlo Funk, kes ütles, et need meetmed toovad riiki raha sisse, mitte ei vii raha välja.

"Tenerife kaalub tagasimakseprotsendi tõstmist 45 protsendini. Euroopa filmitööstuses on majanduslikult ühine arusaam, et see raha tuleb riigi majandusse tagasi. Seda kinnitavad ka analüüsid," ütles Funk.

"Kas see meede on mõttekas eesti filmi suhtes, on muidugi iseküsimus, sest Eesti filmide tootmistoetused ei kahe- ega kolmekordistu lähiajal eelarve olukorda vaadates. Tagasimaksefondi kaudu on võimalik tuua eesti filmi raha, pakkuda tööd filmivalla professionaalidele - tagasimakse protsent sõltubki sellest kui palju kasutatakse Eesti filmiprofesionaale," rääkis Funk.

Funk ütles ka, et kui Eestisse ehitatakse filmipaviljon, siis võib huvi Eestis filmi tegemise vastu kasvada.

"Väiksem protsent kahjustaks filmitootmist. Kui teistes Balti riikides pakutakse seda tootmist kõrgema tagasimakse protsendiga ja tootmistingimused on odavamad, siis need projektid lihtsalt Eestisse ei tule. Seda on juba ka juhtunud," sõnas Funk.

Režissöör: kasu võiks saada terve filmivaldkond

Filmirežissöör ja stsenarist Andres Maimik leiab, et tema kui Eesti filmitegija tagasimaksefondi meetmest ei võida.

"Tehnilised töötajad saavad nendel projektidel tööd ja leiba, aga režissöörile sellest mingit pointi pole, sest tema pole sellesse projekti kaasatud. Ja Eesti filmile tagasimaksefondi ei tehta. Nemad peavad täiel määral oma makse maksma," sõnas Maimik.

"Ma mõistan, et see paneb valdkonna majanduse elama, aga negatiivne pool on see, et personali, eri ametite hinnad on turul tõusnud ja see teeb filmitegemise kallimaks. Loomingulisele personalile sellest tulu ei tõuse," rääkis Maimik.

Maimik kurtis ka, et kui tema teeb filmiprojekte, siis on personal välisprojektidega hõivatud.

"Ma ei ütleks, et ma tunnen tohutut ebaõigluse kirvest pea kohal, aga mu seisukoht on see, et raha võiks jääda valdkonda tiirlema, mitte ei läheks ainult inimeste palkadeks. Kui toetused kasvaks - siis ma vastu ei oleks, aga nii kaua, kui tagasimaksefondi projekt seisneb vaid selles, et Eesti meeskonnad teenindavad välismaa projekte, siis mina isiklikku kasu kuskil ei tunne. Pigem see teeb minu elu ebamugavamaks," sõnas Maimik.

Maimik kirjeldas, et võtteplatsi kultuur on rahvusvahelisemaks läinud. "Sõnavara ja muu selline on välismaa gruppidelt võetud üle. Mis aga kasu sellest on? Andekad inimesed oskaksid ka muidu oma oskuseid tõsta," sõnas lavastaja.

"Hästi ranged taksid on kehtestatud, mis on võrreldavad Hollywoodi suurproduktsioonidega. See teeb kohaliku filmitootmise kulukaks. Toetused ei tõuse nii kiiresti järele, kui inimeste nõudmised," sõnas Maimik.

Eesti filmi tagasimaksefond oli üks vähestest valdkondadest, mis jääb 2025. aastal välja kultuuriministeeriumi valdkonna kärbetest. 2024. aastal oli filmiettevõtete tagasimakset korraldava asutuse Film Estonia eelarvemaht kokku kuus miljonit eurot ja järgmisel aastal see ei lange.

2023. aastal tegi Eesti filmitööstuse klaster, kuhu kuuluvad Eesti filmitootjad, pöördumise, kus ütles, et kui tagasimaksefondi eelarvet ei suurendata kaheksa miljoni euroni, siis jääb Eesti olulistest rahvusvahelistest filmiprojektidest ilma.

2022. aastal tehtud Film Estonia majandusmõju uuring näitas, et iga Film Estonia poolt väljamakstud euro toob Eesti majandusse tagasi viis eurot. 2021. aastal tõi tagasimakseprogramm Eestisse 16,7 miljonit eurot, 189 töökohta ja 2,7 miljonit eurot maksutulu riigile.