Olen rääkinud nende lahkujatega ja nad ütlevad, et selge kurja juur, miks nad lahkuvad, on Jaak Valge. Jaak Valge oli ennast asjaolusid ära kasutades sättinud loodud erakonna halliks kardinaliks, juhtis kogu seda erakonda ja neile see ei sobinud. Oli see siis nii?

Ma arvan jälle, et eks hea ajakirjanik, nagu teie olete, peab selliseid väiteid käsitlema muidugi hästi allikakriitiliselt. 

Eks ma selle erakonna juhtimise juures olen muidugi olnud küll aseesimehena. Kui ma olen aseesimees, kuidas ma siis teistmoodi saaksingi toimida. Aga kas ma kuidagimoodi oma võimu piire olen ületanud? Seda võib-olla oleks hea küsida esimehe käest, sellepärast et kui mina ütlen, et see kõik ei pea paika, siis jälle võib-olla keegi Henn ütleb, et oi-oi, oli küll. Ja siis tuleb niisugune pingpong. 

Üks pingpongitav asi on see, et esitati väide, et te ei lasknud Henn Põlluaasal kandideerida erakonna esimeheks. Miks ta siis ei sobinud? 

Kui meie põhikirja vaadata – jälle, hea ajakirjanik on allikakriitiline, vaatab sealt põhikirjast järgi, kas seal põhikirjas on kirjas niimoodi, et Valge otsustab, kes tohib kandideerida erakonna esimeheks või ei ole põhikirjas seda kirjas. 

Kunagi ma küsisin Martin Helme käest ka, et kus on see põhikirjas kirjas, et ainult Helmed tohivad erakonna esimeheks kandideerida. Mina arvan, et meie põhikirjas ka ei ole seda, et Valge otsustab, kas Põlluaas tohib või mitte. Seda otsustab ikkagi Põlluaas ise.

No me teame, et loomulikult ühegi Eesti erakonna põhikirjas ei ole sellist punkti, et see inimene võib kandideerida, see ei või. Aga meil on hulgaliselt näiteid, kui keegi on ootamatult omatahtsi kandideerinud, siis see on lõppenud talle kurvalt.

Ma ei tea, kust neid näiteid on. Vaadake, Põlluaas on ikkagi sedavõrd mõjukas inimene, et kui tema otsustab kandideerida, siis kes talle kätt ette saaks panna.

Oleks tekkinud erakonnas mingisugune nomenklatuur, võib-olla siis oleks see kuidagi veel võimalik. Või mõnes sellises autoritaarsemas erakonnas. Aga meil seda põhikirjas pole ja minul sellist jõudu ei ole.

Te olete siis ühesõnaga Henn Põlluaasa ja nende teistega, kes on erakonnast lahkumisest teatanud, kõige paremad sõbrad, ma saan teie jutust aru?

Ma ei ole öelnud, et me oleksime kõige paremad sõbrad ja niimoodi minu jutust ei ole mõtet aru saada. Aga ma ei arva, et ma peaksin olema nendega vaenus ka. 

Ma arvan, et inimestel, nagu nad oma avalduses teatavad, on ikkagi rahvuskonservatiivne maailmavaade ja kui nad seda teostavad kusagil mingis teises institutsioonis või üksikvõitlejana, husaareremiidina, siis on see maailmavaatele ikkagi hea. 

Loomulikult ma ju istun nendega seal koos ja suhtlen nendega, suhtlen edaspidigi. Mis ei tähenda, et me oleks kõige paremad sõbrad. Mul on ikkagi poliitikavälised sõbrad suuremalt jaolt.

Millest need erimeelsused tekkisid teie arvates? Millestki ju sai see asi alguse.

See on niimoodi võib-olla, et mina ütlen nüüd ühte asja ja Henn ütleb teise asja ja siin tuleb jälle niisugune pingpong, millest võidab võib-olla ainult meie vaba meedia. 

Aga vaba meedia võit on väga oluline.

On küll, jah, aga Põlluaas ja Valge sellega ei võida, kui ma nüüd nendest ideoloogilistest erimeelsustest… need ei ole nii olulised. Need ei ole mingisugune dogma, et nagu piiblis on midagi kirja pandud. 

Meil on programm avatud eelmisel juhatuse koosolekul, kui mõned inimesed arvasid – need kaasa arvatud – et programmi punktid nendele päris hästi ei sobi. Siis me spetsiaalselt juhatuse otsusega avasime programmi, minu teada ühtegi ettepanekut ei ole tulnud. 

Mida ma võin arvata, mis seal võib-olla on erimeelsusi, et meie praegune programm – see ei ole ju minu tehtud ja ma ei olnud isegi programmitoimkonna esimees. Meie programm sotsiaalmajanduslikul skaalal kipub pigem kusagile tsentri poole, on selline mõõdukas. 

Meie programmis on ka sees näiteks astmelise tulumaksu vajadus. Osale inimestele see ei meeldinud, ehkki ta on programmis sees lihtsalt, me kaalume. Võib-olla ka see, et meil on rahvustervikluse ideoloogia, mis ka osale võib-olla ei meeldi, nad arvasid, et peaks teravamalt suhtlema teiste erakondadega. Ja siis võib-olla ka konservatiivne looduskaitse, mis minu teada Hennule ei meeldinud, et me fosforiidiga tegeleme. See ei ole sama, mis rohepööramine, aga oma kodumaa looduse kaitse. 

Need punktid võib-olla ei olnud kõige sobivamad, ma ei tea, kuidas teistele, aga Hennuga ma olen nendest rääkinud, et Hennule need ei olnud kõige sobivamad. Aga nagu öeldud, meil programmi võtab kongress vastu ja sinna on võimalik need muudatused teha, vastavuses sellega, kuidas erakond hääletab. Seda programmi on võimalik tuunida.

Kas need erimeelsused tekkisid nüüd viimastel nädalatel või on see ikkagi päris algusest peale olnud, et on vaidlus üleval, milline see uus erakond peab olema?

Eks see arutlus on olnud ju kogu aeg ja peabki olema. Meie erakond on ikkagi ainult neli kuud vana. On täitsa loogiline, et sellel perioodil neid vaidlusi käib.

Mida ma muud ikka oskan öelda. Võib-olla mõningate asjadega seoses on need vaidlused natukene teravamaks läinud. Mitte just päris viimastel nädalatel, pigem viimasel paaril kuul, kui meil tuli pöördumine õiguskantsleri poole fosforiidiküsimuses. 

Aga ikkagi kõik see taust – tark ajakirjanik vaatab näiteks Norstati reitinguid ja vaatab ka natukene meie kurtmisi selle üle, et meil raha ei ole. Tark ajakirjanik ju saab aru, et tegelikult selle rahulolematuse taust on see, et me ei ole ülikiiret tähelendu teinud. Inimesed oleksid soovinud kiiremat edulugu.

Mitte keegi ei ennustanud teile ülikiiret tähelendu, ega te ise ka ei uskunud seda ju?

Jah, aga ega mina ei olegi erakonnast lahkunud. Seda tuleb nende teiste inimeste käest küsida. Selle taust on ikkagi see, et meie reiting oleks nende inimeste arvates võinud olla kõrgem. Siis lähevad need pinged üles ja proovitakse leida, kes peaks olema süüdi. Ma usun, et see on igas kollektiivis niimoodi. Tark ajakirjanik teab seda väga hästi.

Miks nad ütlevad, et kogu selle asja taga on Jaak Valge? Erakonna esimehe suhtes ollakse väga tagasihoidlik ja öeldakse, et tegemist on toreda juhiga.

Ega mina ei oska ka seda öelda. Kui need pinged üles läksid, siis ma tegin avalduse erakonna aseesimehe kohalt lahkumiseks. Hea tahte näitena, et ma olen juhtimisest taandunud. 

See nendele inimestele ei tundunud küllalt küllalt piisav ja ma usun, et selle taustaga – ma ei saa tõestada, seda nüüd tark ajakirjanik näeb jälle võib-olla paari nädala või paari kuu jooksul. Ma üldiselt arvan, et vähemalt osal inimestel on lihtsalt kokkulepped mõne teise erakonnaga ja tegelikult mul ei ole ka raske arvata kellega.

Ehk Henn Põlluaas läheb Isamaasse?

Ma ei tea, ma ei kinnita ega lükka ümber. Mina nende kokkulepete sõlmimise juures ei olnud.

Aga olete kuulnud sellest?

Olen kuulnud.

Mis teistest saab? Kes ära läheb?

Ma ei tea. Ma ütlen jälle, et minul on hea meel ja mul pole kahtlust selles, et nad oma rahvuskonservatiivset vaadet ikkagi ellu viivad. Võib-olla Peeter Ernits vähem, ma ei tea, palju temal seda vaadet on, aga teised ikkagi rahvuskonservatiivideks jäävad ja ükstapuha, kus nad oma eneseteostust teevad poliitika alal.

Minul endal on ju niimoodi, et ma olen ilmselt kõikidele oma tuttavate ringile öelnud juba umbes pool aastat tagasi, et ma järk-järgult profileerin ennast ajaloolaseks tagasi. 

Ma kindlasti järgmistel riigikogu valimistel ei kandideeri, minul endal selliseid poliitilisi ambitsioone ei ole. Selles mõttes mul ei ole poliitilist karjääriambitsiooni, et oleks olnud vajalik näiteks Henn Põlluaasa või Peeter Ernitsat kõrvale tõrjuda. Minu poolt seda rivaalitsemist ei ole üldse, sellepärast et nad ei ole minule ajaloolastena rivaalid.

Ehk siis tegelikult nad nägid seda, et erakond ei saa jalgu alla, midagi pole teha, raha pole, inimesi on vähe, konkurendid EKRE ja Isamaa näol on väga tugevad. Ehk tegid lihtsalt pragmaatilise valiku, et pole mõtet jännata? 

See ei ole minu järeldus, aga ma ei tahaks teie järeldust ka ümber lükata kuidagimoodi. Et see on kogu loogika, sinnapoole läheb.

Siin heideti ette, et loodav erakond, millel on raha ju alati alguses vähem, et näiteks põhikirja kirjutamise eest hakati hiljem inimestele tagantjärele raha maksma, et siin ka nende rahadega ei olnud asjad päris korras, olid siis või ei olnud?

Esiteks me ei ole põhikirja kirjutamise eest mitte kellelegi ühtegi penni maksnud. Meil on raha nagunii vähe olnud, me lihtsalt polegi seda mingil moel teha saanud. Et hakati tagantjärele põhikirja kirjutamise eest raha maksma, see kahjuks ei pea paika.