Esmaspäeva hommikul saatsite neljakesi teate, et lahkute erakonnast Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). See tuli avalikkuse jaoks üsna ootamatult.

Jah, võib-olla avalikkusele, aga erakonna juhatuses see vast nii ootamatu ei olnud. Sellepärast, et me oleme nendest probleemidest pikalt rääkinud erinevatel koosolekutel. Kahjuks meid kuulda ei võetud. Selline see olukord oli ja tundus, et enam ühist teed ei ole erakonnaga. Nii me siis otsustasime lahkuda.

Mis probleemid need olid, millest te pikalt rääkisite ja mida kuulda ei võetud?

Kõige suurem probleem oli kahtlemata see, et kui mina ja teised olime asutamas parempoolset rahvuslik-konservatiivset erakonda, siis teatud seltskond suutis selle ideoloogia ja sihid sedavõrd ära hägustada, et kohati tekkis endal küsimus, mis erakonnas ma siis nüüd olen.

Teiseks, igapäevane juhtimispraktika. Selline tagatoa mentaliteet, läbipaistvuse puudumine. Mingite asjade läbisurumine, isegi kui enamik oli vastu. Siis võeti inimesi ükshaaval ette ja räägiti ümber. Ühesõnaga kogu see ebanormaalne ja mitte väga meeldiv õhkkond.

Kahjuks ka rahastuse puudumine. Ka see on kahtlemata väga oluline, et erakond saaks tegutseda, toimida ja erinevaid üritusi ja kampaaniaid korraldada. Siiamaani ei ole õnnestunud ühtegi sellist suuremat annetajat ja annetust saada. See pärsib väga oluliselt erakonna tegevust. Põhjused, miks ei soovita annetada, on ju samad - ei ole aru saadud, mida ja keda see erakond esindab ja mille eest seisab. 

Kas Silver Kuusik erakonna esimehena pole hakkama saanud?

Silver Kuusik on niisugune tubli organiseerija ja aktiivne noor mees, aga ta on olnud nende ringkondade mõju all, kes on algusest peale erakonda kuskile vasakule kiskunud. Ja on teinud seda edukalt. Nende tegevuse tulemusel ei kandideerinud ju ka mina erakonna esimeheks.

Kahjuks on näha, et sinna see erakonna areng ju tegelikult seisma jäigi. Peale kongressi ei ole enam uusi liikmeid tulnud. Erakonda on juhtinud ja suunanud inimesed, kellel endal puudub varem erakondlik kogemus ja nad on koostanud ka alusdokumente.

Osa poliitikavaatlejaid on ennustanud, et see erakond varem või hiljem liitub Keskerakonnaga. Kuna Jaak Madison läks EKRE-st Keskerakonda, siis varem või hiljem panevad ka ERK ja Keskerakond leivad ühte kappi.

Ei, seda mina küll ei usu. Keskerakonnal küll ERK-iga mingisugust ühisosa ei ole. Madisoni sammu astuda Keskerakonda vaadati väga suure arusaamatusega. Ja siiamaani minagi vaatan ja olen kindel, et need lootused, mis tal sinna minnes olid, need ei täitu. See oli vale samm ja küllap ta mõistab seda ka ise varem või hiljem. Aga et nüüd Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid Keskerakonnaga liituks, seda ma hästi ei usu.

Kui te EKRE-st lahkusite, siis paljud imestasid, miks te lõite uue erakonna. EKRE kõrvalt uus partei teha on ülimalt keeruline, kui mitte öelda võimatu. Ja nüüd mõned kuud hiljem saate aru, et see oli mõttetu.

Ei, mina ei arva, et see oleks olnud algusest peale lootusetu ettevõtmine. Kui me vaatame rahvuskonservatiivseid erakondi, siis neid ju oli ainult kaks - EKRE ja Isamaa. Keskerakond on nüüd teatud mõttes konservatiivsem, kui ta oli varem ja liigub sinnapoole. Aga teda Eesti rahvuslikuks erakonnaks pidada ei saa. Eestlasi on ju seal toetajate seas vist kolm protsenti.

Kui me vaatame teist, liberaalset tiiba, siis seal on ju terve suur hulk erakondi. Seal on Reformierakond, seal on sotsid, seal on eestikahesajalased, seal on parempoolsed, rohelised ja nii edasi. Rääkida seda, et rahvuskonservatiivsel poolel peaks vähem olema erakondi, see ei pea paika! Ja eks me lootsimegi positsioneerida end kusagile EKRE ja ja Isamaa vahele.

EKRE on oma käremeelsuse, soovita teistega koostööd teha ja kõikide ründamisega, ennast ju nurka mänginud. Isamaa on mõnedes kohtades liialt tagasihoidlik. Mõnedes kohtades võiks nad olla märksa konservatiivsemad.

Me lootsime leida sealt vahepealt koha. Võib-olla kunagi tulevikus, viie või kümne aasta pärast, kui ERK-i sinisilmsed noored mehed, kes on tahet täis, saavad erakonna õigele teele suunata. Eriti pärast seda, kui Jaak Valge on juhatusest lahkunud.

Nimetage need konkreetsed nimed, kellega te rahul ei ole.

Ma toon välja ühe nime, kelleks on Jaak Valge. Ja tema toetajad, keda ta suutis manipuleerida ja mõjutada. Kes (Valge - toim) leidis, et me peame olema nišipartei. Kes leidis, et erakond ei peagi justkui oma seisukohti omama või ammugi neid välja ütlema. Et erakond ei tohi kellegagi vastanduda ja peab kõikidele meeldima. Mis on ju iseenesest täiesti absurdne seisukoht. Erakonnal peavad olema seisukohad, ta peabki neid välja ütlema. Kui meid sellepärast rünnatakse või keegi esitab teistsuguseid seisukohti, siis tuleb omi põhimõtteid kaitsta ja teiste omi ümber lükata.

Kas Jaak Valgega suuskade risti minek toimus kohe, kui te erakonna olite loonud?

Enam-vähem jah. Minu jaoks oli see ausalt öeldes suur üllatus, sest me olime Jaaguga sellist ühtset maailmavaadet jaganud ja ma tunnen teda ju aastaid. Aga kuidagi väga äkiline oli see muutus ja ta leidis toetajaid ja nii see läkski.

Täna on olukord selline, et ma ei näe võimalust selles erakonnas jätkata. Iga projektiga on ju niimoodi, et mingi hetk on tõehetk, kas see projekt õnnestub või mitte. Lõpmatuseni edasi suruda, kulutada aega, ressurssi ja raha, seda ei ole. Minul ei ole aega oodata aastaid, et kas sellest erakonnast ikkagi saab asja või mitte. Mina soovin Eesti eest seista ja tegutseda kogu aeg. See oli valikukoht.

Ega minu vaated ju muutunud ei ole, olen endiselt rahvuskonservatiiv ja traditsiooniliste väärtuste eest seisja. Kui kahjuks seda Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonnas ei olnud enam võimalik teha, siis tuleb vaadata uusi väljundeid. Eks ma olen riigikogus ja mul on tegutsemispõld lai.

Kas see tähendab, et varem või hiljem peate mõne erakonnaga liituma?

Seda on nüüd vara öelda. Ma täna ei oska sellele vastata. Eks ma pean loomulikult kõiki variante mõtlema ja kaaluma ja siis parima valiku tegema.

Martin Helme jutule te tagasi ei lähe?

Ei, mitte mingil juhul. EKRE on kahjuks Helmete perekonna poolt nurka mängitud. Seal ei ole mingisugust demokraatiat, see on niisugune perekonna erakond. Täiesti autokraatse juhtimisega, kus kellelgi sõnaõigust ei ole ja kes on suutnud kõik teised erakonnad enda vastasteks või vaenlasteks teha. Halvustavad kõiki, kellegagi koostööd ei soovi. Sellisel kujul ei ole ka EKRE-l ka vähimatki tulevikku.

Kuigi see ideoloogia ja sihid, kogu programm on ju tegelikult väga hea. Seda enam, et ma olen ise selle autor. Aga kahjuks sellisel kujul ei ole ka EKRE-l võimalik valitsusvastutust saada. Kui nemad ei taha kellegagi koostööd, siis ei taheta ju nendega ka.

Siis on teil valida Isamaa ja Parempoolsete vahel?

Eks see valik ole küllaltki kitsas. Siin inimesed käisid rääkimas ja maad kuulamas ja kutsumas mind. Eks ma vaatan. Kui ma leian, et mõne erakonna koosseisus saan ma rohkem ära teha, siis tuleb see valik teha. Teine võimalus on jääda erakonnatuks.

Ehk siis tegelikult kogu loo iva on see, et sellest erakonnast, kust te lahkusite, seal on olemas hall kardinal, kelle nimi on Jaak Valge ja kes suunab seda mängu läbi teiste talle lojaalsete liikmete. Ehk ERK on Jaak Valge erakond?

Siiamaani on niimoodi olnud. Aga täna enam ei ole, sest väga paljude inimeste silmad on läinud lahti. Jaak Valge on nüüd ennast ka juhatusest taandanud. Aga see ei aita enam. Vähemalt nähtavas tulevikus, sest erakond on ikkagi, kuidas ütelda, erakonnale on pöördumatut kahju tekitatud. Nähtavas tulevikus ei tundu küll, et oleks võimalik sellel erakonnal saada piisavalt toetust inimeste silmis ja kasvada liikmeskonna poolest, et oleks lootust valimistel saada riigikokku sisse.

Kui ERK jääb alla künnise, siis see ju tegelikult tekitab konservatiivsele tiivale väga suurt kahju. Sellepärast, et need hääled lähevad kõik jagamisele ja lähevad liberaalsetele erakondadele suuremalt jaolt. See on väga muret tekitav.

Aga seal (ERK-is - toim) on ka tõesti tublisid, ausaid ja häid rahvuskonservatiivsete vaadetega inimesi, kellel silmad on nüüd ka lahti läinud. Ja kes ikkagi seisavad selle maailmavaate eest. Ma loodan, et neid saadab edu erakonna üles töötamisel. Soovin neile head ja tänan koostöö eest. Aga kahjuks ei olnud minul aega nii kaua oodata.