Tänavu suvel selgus, et eelmise aasta riigieelarvest jäi kasutamata üle kahe miljardi euro ning rahandusministeerium prognoosis toona, et selle aasta eelarvest kasutamata jääv summa võib samasse suurusjärku ulatuda.

Esmaspäeval arutas ülekantavate vahendite küsimust ka riigieelarve kontrolli erikomisjon, kus Jürgen Ligi vastas küsimusele 2024. aastasse ülekantavate kulude suuruse kohta, et tegelikult niisuguseid kulusid ei prognoositagi.

"See on tunnetuslikult positsiooniarvestuses sees ja eeldatakse nende mingit stabiilsust, aga eraldi prognoosi ei tehta. Eesmärk on kulud täpselt aasta sees ära kasutada, mis küll kunagi pole õnnestunud," lausus ta.

Ligi sõnul on ülekantavate vahendite osas üldiselt kord olemas, kuid kindlasti tuleks üle vaadata Jüri Ratase valitsuse otsus ülekantavate vahendite piirmäär kaotada.

"Ma pole läbinisti kriitiline, aga miks ülekantavad summad on nii suured – sest Ratase valitsus otsustas 2018. aastast selle piirmäära kaotada. Sellel on oma head ja halvad küljed, mida peame regulaarselt ümber hindama," lausus Ligi.

Rahandusminister lisas, et lärm teema ümber on tugev, kuid seda tuleb mõista. Samas märkis ta, et ülekantavate summade suurus ei tähenda, et raha ennast oleks palju.

"Eelarve on defitsiidis, millekski muuks seda raha kasutada ei saa ja see raha on ka defitsiitne raha," ütles Ligi.

Tema kinnitusel on selge, et ülekantavaid kulusid kasutatakse järgmisel aastal samaks otstarbeks, milleks need tänavu olid ette nähtud ning seadus ei lubagi selle rahaga muud teha.

Rahandusministeeriumi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ütles, et praegu on andmed olemas selle aasta kümne kuu eelarve täitmise kohta ja kui võrrelda seda vaadet eelmise aasta sama perioodiga, siis täitmine on käinud tänavu üsna samas tempos.

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu küsis, kas sellest saab järeldada, et ka nominaalsumma jääb nii kasutatavate kui kasutamata jäävate ressursside osas võrreldavaks ning Klaos kinnitas, et nii see tõepoolest on.

Mullu jäi kasutamata umbes 700 miljonit eurot välisvahendeid, kuid seda, kui suur summa neist sellel aastal kasutamata jääb, ei osanud Klaos täpselt välja tuua.

Jürgen Ligi ütles, et kasutamata ei jää midagi, sest kasutamist arvestatakse kokku eelarveperioodi jooksul ehk seitsme aasta peale. Välisrahastuse programmid käivitusid tema sõnul aeglasemalt, aga seitsmeaastase dünaamika lõikes saavad need kasutatud. Ligi väitel ei näita Reinsalu välja toodud ühe aasta näitaja midagi.

"Kokkuvõttes on kogu aeg ebaühtlane kasutus, uus periood ja uued dokumendid, kõik moonutab väga palju ja muudab kasutamise ebaühtlaseks. Ühte aastasse võid sa draamat kirjutada, aga seitsmes aastas draamat ei ole," ütles rahandusminister.

Ta lisas, et kõigi valitsuste huvi on raha enda valitsemisajal ära kulutada ja kurje plaane karta ei maksa. Pigem oleks omakasupüüdlik, kui raha kiiremini ära kasutataks.

Sama teema oli komisjonis arutlusel ka eelmisel nädalal, mil ilmnes, et tuleva aasta valitsemiskulude kasvu või kahanemist on raske arvutada, sest ehkki tänavuse ja järgmise aasta eelarvet kõrvutades tunduvad kulud kasvavat, teeb rahandusministeerium oma arvutused hoopis teiste, avalikkusele mittekättesaadavate andmete põhjal.