Eestile kuulub Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuses tähtsuselt teine ehk asedirektori koht. Oma ametiaja lõpetanud Einar Linn lahkus keskusest juba mõni aeg tagasi, kuid uut esindajat pole Eesti saatnud. Nii keskuse kui ka Läti riigi juhte on teavitatud, et Eestil pole selleks raha.

"Riigisekretär koos teiste asutustega, kes julgeolekuga tegelevad, otsivad selleks rahastust. Põhiküsimus ongi, et kuna on kärpeaeg, siis kõik otsivad enda valdkonnast raha selle töökoha katmiseks – see on ligikaudu 150 000 eurot aastas. Püütakse see raha kokku saada ja siis see töökoht ka täita," ütles Eesti peaminister Kristen Michal.

Nagu teisedki osalevad riigid peab Eesti tasuma ka 25 000 eurot n-ö liikmemaksu aastas. Võrdluseks, Läti investeerib strateegilise kommunikatsiooni keskusesse igal aastal ligi kolm miljonit eurot ja Läti peaminister Evika Silina kinnitas, et mitte kunagi pole keskuse vajadust kahtluse alla seatud.

"NATO strateegilise kommunikatsiooni keskusel on väga hea maine kõigis NATO liikmesriikides. Seal on eksperdid hübriidohtude ja desinformatsiooni valdkonnas. Paljudest riikidest on käidud meil vaatamas, kuidas mõjutatakse valimisi, milliseid propagandavõtteid kasutatakse. Ka Euroopa Parlamendi valimiste eel teavitas meie NATO keskus nendes küsimustes põhjalikult paljude riikide parlamentide esindajaid. Minu meelest on see julgeoleku seisukohalt väga oluline," rääkis Silina.

"Mul on väga kahju, et Eesti ei osale NATO keskuse töös. Kaitseküsimused peaks olema kõigile Balti riikidele praegu kõige tähtsamad. Oleksin väga rõõmus, kui Eesti suudaks siiski kokku leppida ja oma esindaja siia lähetada. Hübriidohtude ja valeinfoga peame Balti riikides võitlema ühiselt," lisas ta.

Eesti poolt ei tundu aga asi olevat ainult rahas. Ainsa osaleva riigina jäi Eesti kõrvale keskuse juhtkomitee iga-aastaselt istungilt, kus pandi paika järgmise aasta tegevuskava.

"Eestile kuulub NATO keskuse asedirektori koht – tähtsuselt teine amet. Et see koht on tühi, muudab raskemaks igapäevatöö ja kohtumiste läbiviimise. Saabuvad ministrid, riikide juhid – loomulikult tekitab see keerulisi olukordi. Kahju," ütles NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Janis Sarts.

Lätist vaadates tundub Eesti tegutsemine NATO Stratcomi keskuse ümber arusaamatu ja ehk piinlikki, sest see pole esimene kord, kui Eesti oma esindaja nimetamisega venitab.

"Seda täpset aega ma ei oska öelda, mis kava on, kui kaua riigisekretäril ja asutustel kulub selle raha otsimiseks. See võib veidi aega võtta. Ma ei taha ootusi ka kuidagi üles kütta," sõnas Michal.

Tõsi, Lätis on NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus nähtavam kui Eestis. Keskuse juht on Lätis populaarne arvamusliider Janis Sarts, kes toetub 19 riigi ühisele kogemusele. Keskus alustas seitsme liikmega, praegu on neid 16. Veel kolmel riigil pole liikmestaatust, kuid nad on Riiga saatnud oma eksperdi.

"Keskuse töös osalevate riikide arv kasvab. Just lõpetas liitumisprotsessi Hispaania, Kreeka on avaldanud soovi ühineda. Jaanuaris ootame Jaapani esindajat. Lähiajal esitab Norra oma ametliku taotluse keskuse liikmeks saamiseks. Riikides strateegilise kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid on iga päev hõivatud ülesannetega, mis tuleb ära teha kohe ja praegu. Neil pole aega mõelda põhjalikult ja kaugemale. See ongi just meie roll, meie pakutav lisaväärtus," selgitas Sarts.

Ajal, mil Eesti ei leia osaluseks raha, plaanib Läti keskust laiendada.

"Soovime, et keskus hakkaks tegelema ka tehisintellektiga seotud ohtudega. Pole ju kellelegi saladus, et valeinfot ja propagandat levitatakse sotsiaalmeedias praegu ka tehisintellekti abil. Teeme osalevatele riikidele ettepaneku muuta see üheks meie keskuse tegevusvaldkonnaks," ütles Silina.

"Keskuse tuleviku laienemisplaanide vastu me küll kuidagi ei ole, aga praegu on pigem Eestist vaade see, et riigikantselei tõmbab oma kulutusi kokku. Julgeolekuvaldkond, välja arvatud kaitsevägi, tõmbab ka oma kulutusi kokku. Nii et meil on rahaliselt selle võrra keerulisem," rääkis Michal.

"Otsus luua keskuse koosseisus tehisintellekti labor, on tehtud. Ja praegu tõesti saame selleks raha Lätilt," sõnas Sarts.

Eestit võib aga oodata ka keskusest väljaviskamine.

"Kui mõni riik ei saada ühe aasta jooksul keskusesse oma eksperti, kaotab see hääleõiguse. Kui aga esindajat pole lähetatud kahe aasta jooksul, langeb riik automaatselt keskuse liikmete hulgast välja," tõdes Sarts.