Küsimusele, kas Eesti inimestel on tänavu raha jõulukinkideks, vastas Rink, et eraisikutel on hoiuseid väga palju, 15 kuni 16 miljardit eurot, ning need on kasvanud läbi viimase kolme aasta vaatamata keerulistele aegadele majanduses.

"Kellel on viimaste aastate jooksul kõige raskem olnud, on olnud ettevõtjad /.../ kes on hoidnud inimesed alles ja maksnud palgad ja teinud seda kasumist ja akumuleerunud kapitalist ja see on päästnud meid väga suurest katastroofist. Aga selle tulemus on see, et Eesti ettevõtete hoiused viimase kolme aasta jooksul ei ole mitte miljonit ka kasvanud, need on kuskil 10 miljardi juures. Pigem on liikunud raha ettevõtjate arvelt eraisikute arvele," lausus Rink.

Rinki sõnul on nüüd lõpuks näha, et olukord Eesti majanduses on ka ettevõtjate jaoks hakanud paremuse poole liikuma. Oluline osa selles on euribori languses.

"Terve aasta on majandusele õhku peale tulnud. Eelmise aasta oktoobris oli euribor neli protsenti, täna kuskil 2,6. See on poolteist protsendipunkti kukkumist. Kui öelda, et Eesti riigis on kogu laenuportfell 30 miljardit eurot, siis poolteist protsendipunkti on 450 miljonit. See on jäänud viimase aasta jooksul klientidele kätte. /..../ See on raha on täna tarbimisse tagasi läinud," ütles ta.

Lisaks on mullusega võrreldes stabiliseerunud ja veidi langenud energiahinnad ning umbes viis protsenti on kasvanud inimeste sissetulekud.

"Selle peale hakkavad ettevõtjad oma plaane ehitama. Pank on väga hea koht, kus me seda näeme. Meil on laenukomitee – kevadel oli meil rida nädalaid, kus laenukomitee jäi ära, sest ei olnud projekte, mida analüüsida. Septembri teisest poolest teeb laenukomitee jälle tööd," ütles Rink.

Probleemiks on viimaste aastatega Venemaa agressioonisõja tõttu muutunud aga Eesti geograafiline asukoht, mis tähendab, et välisinvesteeringuid tõmmatakse Eestist pigem ära, kui neid siia juurde tuuakse, nentis Rink, tuues näiteks kaks kaubanduskeskust, mis Eesti kapitali poolt ära osteti, ning Ericssoni otsuse mitte rajada Tallinna uut tehast.

"Fakt on see, et välisinvesteeringute tegemine siia maailmanurka on täna riskiga seotud ja seda pigem ei tehta. Ühelt polt on hea meel, et Eesti poisid ostavad. Aga teistpidi oleme nagu lokaalne majandus – välisinvesteeringud on siiski need, mis toovad majandusse hapnikku ja annavad hoogu juurde. Nende kadumine on ühtpidi arusaadav – aga mõlemat on vaja. /.../ Ühtpidi on tore, et Eetsi inimesed need asjad tagasi ostavad, aga välisraha on ka vaja," lausus Rink.

Pankade käekäigu kohta ulukorras, kui kõrge euribori toel saadud intressitulu järgmisel aastal euribori langedes veelgi väheneb, ütles Rink, et kõik pangad plaanivad järgmisel aastal kokkuhoidu. Teisipäeval teatas näiteks LHV, et koondab 60 töökohta ja suurendab automatiseerimist.

"Kaks aastat oli panganduses kuldaeg, kui euribor oli kõrgel, teenisime intressitulu. Täna olin Eesti Pangas koos pankade iga-aastasel kokkusaamisel. Kõikidel pankadel, kui euribor kukub, tulud kaovad, kuid kulud ei kao iseenesest. Ja see on kõikides pankades praegu laual, et mis ridade pealt kulusid vähemaks võtame," ütles Rink.

Rinki sõnul tegi Eesti erinevalt Leedust õigesti, et ei kehtestanud paaril aastal, mil pankade intressitulu oli väga suur, pangamaksu, sest pankade jaoks keerulisemal ajal seisavad nüüd Leedus ees samad majanduspoliitilised otsused, mille Eesti on juba ära teinud.