Sõja 1029. päev: Ukraina ründas rakettidega Rostovi oblastit
Ukraina on detsembris rindeüksustele tarninud enam kui 200 000 riigis toodetud drooni, kirjutas Ukraina kaitseminister Rustem Umerov sotsiaalmeedias. Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla Sontsovka küla, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.
Oluline kolmapäeval, 18. detsembril kell 23.00:
- Ukraina ründas rakettidega Rostovi oblastit;
- Umerov: Ukraina on detsembris tarninud rindeüksustele üle 200 000 riigis toodetud drooni;
- NYT: USA ei pruugi enne Trumpi ametisseastumist Ukrainale lubatud sõjalist abi kohale toimetada;
- Deepstate: Vene väed vallutasid Donetskis veel ühe küla;
- Meedia: NATO võtab üle Ukraina sõjalise abi koordineerimise;
- USA ametnik: Põhja-Korea on kaotanud Kurski oblastis sadu sõdureid;
- Washington: Kiievile antud abist piisab 2025. aasta lõpuni;
- Rheinmetall tarnib Ukrainale veel 20 jalaväe lahingumasinat Marder.
Ukraina ründas rakettidega Rostovi oblastit
Venemaa õhutõrjesüsteemid tõrjusid Lõuna-Venemaal Rostovi oblastis Ukraina raketirünnaku, teatas kohalik kuberner Juri Sljusar kolmapäeval.
Sljusar ütles Telegramis, et kolm neljast välja lastud raketist tulistati alla ning esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud.
Russian Telegram channels report a missile attack on Rostov region of Russia.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) December 18, 2024
Allegedly, the target was Taganrog Metallurgical Plant. pic.twitter.com/gZGPWcGjds
Väidetavalt oli sihtmärk Taganrogi metallurgiatehas.
Paarsada Põhja-Korea sõdurit on hukkunud Kurskis
Paarsada Põhja-Korea sõdurit on hukkunud või haavatud võideldes Venemaal Kurski oblastis Ukraina vastu, teatas Associated Press (AP) 17. detsembril USA kõrgele sõjaväeametnikule viidates.
Ametnik ei andnud täpset arvu, kuid ütles, et suur hukkunute määr oli osaliselt tingitud sõdurite vähesest lahingukogemusest.
Väidetavalt on Venemaa alates augusti algusest saatnud üle 10 000 Põhja-Korea sõduri, et aidata Kurski oblastis sõdivaid Ukraina vägesid tõrjuda.
Zelenski saabus Brüsselisse kõnelustele EL-i liidritega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus kolmapäeval Brüsselisse, et arutada Venemaa sissetungi.
"Saabusin Brüsselisse tähtsatele kõnelustele oma Euroopa partneritega. Euroopa vajab tugevat, ühist seisukohta tagamaks kestev rahu," ütles Zelenski.
Zelenski lisas, et ta kohtub mitme Euroopa riigi juhiga, aga ka ühenduste esindajatega ning ka NATO uue peasekretäri Mark Ruttega.
Umerov: Ukraina on detsembris tarninud rindeüksustele üle 200 000 riigis toodetud drooni
Ukraina on detsembris rindeüksustele tarninud enam kui 200 000 riigis toodetud drooni, kirjutas Ukraina kaitseminister Rustem Umerov sotsiaalmeedias.
"Lisaks meie partnerite varustusele on rindel üha rohkem Ukrainas toodetud relvi," ütles Umerov.
Ukrainas toodetud droonid aitavad Kiievil laskemoonapuudust vähendada. Ukrainlased seisavad lahinguväljal silmitsi Vene vägedega, kellel on neist rohkem suurtükimürske.
Samuti on Ukrainal kavas kiirendada kaugmaa droonide ja rakettide tootmist.
Zelenski ütles varem, et Ukraina eesmärk on toota 2025. aastal vähemalt 30 000 kaugmaa drooni, mida kasutatakse Venemaa sõjalaevade, mereväebaaside, naftatöötlemistehaste ja lennuväljade ründamiseks okupeeritud aladel ja sügaval Venemaa territooriumil.
NYT: USA ei pruugi enne Trumpi ametisseastumist Ukrainale lubatud sõjalist abi kohale toimetada
USA-l võib aega väheks jääda, et enne Donald Trumpi ametisseastumist toimetada Ukrainasse kohale 5,6 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett, kirjutab The New York Times.
"Jätkame maksepakettide tegemist selle administratsiooni ülejäänud aja jooksul," ütles USA ametnik NYT-le, kuid ta lisas, et 5,6 miljardit dollarit on märkimisväärne kogus ning et selle saatmine võib lükkuda järgmisele administratsioonile.
USA andis Bideni administratsiooni ajal Ukrainale sõjalist abi enam kui 60 miljardi dollari väärtuses.
Trumpi toetus Ukrainale on veel lahtine, kuid ta lubas sõja lõpetada 24 tunni jooksul pärast ametisse astumist.
Meedia: NATO võtab üle Ukraina sõjalise abi koordineerimise
NATO on võtmas USA-lt üle Ukrainale antava lääne sõjalise abi koordineerimise, mida on juba mõnda aega kavandatud, ütlesid allikad uudisteagentuurile Reuters.
USA sõjaväebaasis Saksamaal Wiesbadenis asuv keskus, ametliku nimega NATO julgeolekuabi ja väljaõpe Ukrainale (NSATU), on nüüd täiesti tegutsemisvalmis, ütlesid allikad Reutersile.
Alliansi 2024. aasta juulis Washingtonis toimunud tippkohtumise järel asutatud organisatsiooni eesmärk on tõhustada koolitusprogramme ja relvade tarnimist Ukrainasse.
Washington: Kiievile antud abist piisab 2025. aasta lõpuni
USA välisministeerium on kindel, et Kiievile juba antud või kuni president Joe Bideni ametiaja lõpuni kavandatud sõjalisest abist piisab Ukrainale 2025. aasta lõpuni.
"Seetõttu usume, et ressursid, mille oleme neile [Ukrainale] juba andnud ja mida jätkame administratsiooni ametiaja lõpuni, annavad neile varustuse ja võimed, mis on vajalikud lahinguoperatsioonide läbiviimiseks kuni 2025. aasta lõpuni," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller
Deepstate: Vene väed vallutasid Donetskis veel ühe küla
Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla Sontsovka küla, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.
Sontsovka küla asub Pokrovski rajoonis asuvas Kurahhove vallas.
USA ametnik: Põhja-Korea on kaotanud Kurski oblastis sadu sõdureid
Põhja-Korea on lahingutes Ukraina vägede vastu Venemaa Kurski oblastis kaotanud mitusada sõdurit, ütles teisipäeval USA kõrge sõjaväeametnik.
"Meie viimase hinnangu kohaselt on KRDV kaotanud mitusada sõdurit," ütles anonüümsust soovinud ametnik.
"Need ei ole lahingus karastunud sõdurid. Nad ei ole varem lahinguis osalenud," ütles ametnik, kelle sõnul on nad tõenäoliselt just seetõttu kandnud ukrainlaste käe läbi nii suuri kaotusi.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles teisipäeval, et Venemaa jätkab Kurski suunal intensiivset pealetungi Ukraina positsioonide vastu.
"Kolm päeva järjest on vaenlane korraldanud intensiivseid pealetungioperatsioone Kurski oblastis, kasutades selleks aktiivselt Põhja-Korea armee üksusi," ütles Sõrskõi pöördumises kohalike ametnike poole.
Ukraina, USA ja Lõuna-Korea luure andmetel on Põhja-Korea saatnud Venemaa poolele võitlema umbes 10 000 sõdurit.
Rheinmetall tarnib Ukrainale veel 20 jalaväe lahingumasinat Marder
Saksa relvatootja Rheinmetall on saanud tellimuse tarnida Ukrainale veel 20 Marder jalaväe lahingumasinat. Marderite tarnimine peaks toimuma järgmise aasta esimesel poolel.
Rheinmetall on seni andnud Ukrainale üle umbes 200 lahingumasinat, sealhulgas üle saja Marder 1A3 mudeli. Saksa tootja sai esimest korda tellimuse Marderi jalaväe lahingumasinatele 2023. aasta märtsis.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 766 690 (võrdlus eelmise päevaga +1580);
- tankid 9571 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 19 772 (+21);
- suurtükisüsteemid 21 164 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1025 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 20 470 (+64);
- tiibraketid 2943 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 610 (+60);
- eritehnika 3652 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/BNS/New York Times