Tänavu möödus kümme aastat erilise ja olulise revolutsiooni algusest. See revolutsioon lõi Rakvere rahva kahte lehte, aga teenis ära tunnustuse muude paikade inimestelt. Vägev vaimustus lehvitas tiibu ka naabrite juures Soomes. Ning Rakvere oli korraga sama kuulus kui Rio, Pariis, London, Berliin, Sydney. Kõigis neis paigus oli püstitatud erilisi jõulukuuski. Nende kõikide jõulukuused olid veebis maailma kõige erilisemate kuuskede nimekirjas kõrvuti.

Räägin kümnenditagusest kuuserevolutsioonist, millega toonane Rakvere linnakunstnik Teet Suur oli algust teinud juba 2013. aastal. Siis püstitas ta ühe kuuse asemel kuusetuka. Aga just 2014. aasta hööveldamata laudadest kokku löödud keskväljaku kuusk oli see, mis Teedu ja Rakvere kuulsaks tegi. Järgnesid akendest kuusk, kellamehhanismi ja hammasratastega kuusk, raketti meenutav kuusk. Kõigi nende pildid levisid üle ilma, tõid Rakverele tuntust ja turiste.

Siis aga lõppes kõik päevapealt. Teet Suur lahkus ametist ja linna koalitsioonilepingusse kirjutati sisse klausel, et provintsilinna peaväljaku jõulukuusk tohib olla vaid "traditsiooniline" kuusk. Traditsioonid said hoitud, tähelepanu ja kuulsus aga kaotatud. Ent mälestused on jäänud.

Rääkisin hiljaaegu Eesti ühe kuulsaima kommunikatsioonispetsialistiga, kes senini ei suuda aru saada, miks küll kummaliste kuuskedega Rakvere viskas ära võimaluse linnale tuntust tuua. Mujal kulutatakse selleks miljoneid eurosid või dollareid, aga siin tuli tuntus peaaegu tasuta kätte ja heideti minema. Aga eks hiljem on ju turismikonverentsil tore arutada, et miks küll turiste ja tähelepanu napib.

Mälestused on jäänud. Mul on igal aastal tulnud vastata nii Soome estofiilide kui ka Eestimaa kummaliste kuuskede sõprade küsimusele, et kas Rakverre tasuks jõulude aegu tulla. Ikka selleks tulla, et uut ja erilist ja kummalist kuuske vaadata. Veel mitte, on mu vastus. Küll aga see aeg tuleb.

Hiljaaegu esinesin Rakvere reaalkooli õppureile, rääkisin Viru väest. Mainisin ka kunagisi kuulsaid kuuski. Loengu lõpuks tuli noortelt vastukaja, et kui linn ei jätka isemoodi kuuskedega, siis noored ise võiks midagi vinget ära teha. Ja vingeid asju tegelikult sünnibki, aga Rakverest kaugemal.

Aastal 2021 pani Harjumaa Kose kandi bussijuht Riive Tamm aluse oma kodukandi isetehtud jõulupuude konkursile. See on edukas ja innukas senini. Tänavu võistles 23 tööd, aga on olnud ka lausa 27. Materjaliks puit, põllumajandusmasinad, rehvid, pudelid, raamatud, voolikud, saapad. Rakvere kummaliste kuuskede vaimust kantud konkurss toimus tänavu ka Avinurmes.

Eriti hoogsalt talitab Oru kultuurisaal Läänemaal. Selle ette püstitati mullu vineerist kuusik, mille puid kohalikud külad ehtimas käivad. Tänavu ruulib tulevase raamatuaasta teema. Oru kuuskedest pole saanud mitte lihtsalt atraktsioon, vaid lausa turismiatraktsioon, kostavad kohalikud.

Peipsi veeres on jõulupuuna posti külge kinnitatud üheksa tõukekelku. Lisaks on Sibulateel tehtud jõulupuid kalavõrkudest ja kõrkjatest. Viljandisse tõi uudistajaid vanadest tänavalampidest püstitatud jõulupuu. Tapa militaarlinnakus on sõjamehed ehitanud sõjatehnikast kuusekujulisi objekte.

Võrus on tähelepanu pälvinud väikemmergutest jõulupuu. Hiiumaal on kuuse asendajana käiku läinud vanad kännud, Viimsis aga hiigelsuured valgustatud plastkanistrid. Paides ja Kihleveres on sündinud isegi metallist kuused. Virtsu sadam sai sel aastal vanadest tõkkepuudest ja liiklusmärkidest ehitatud jõulupuu.

Aga Rakvere? Kuuserevolutsiooni käivitanud paika keskväljakul ehib aastaid tavaline jõulupuu. Aga loov vaim on kolinud spordihoonesse. Kõigepealt tehti seal jõulupuu 500 spordikarikast, seejärel 200-st vanast jalanõust, nüüd on kuusekujulikseks taieseks saanud 3200 tennisepalli. Uhke värk. Ja ju jõuame ära oodata ka sellegi päeva, mil ajalugu Rakvere keskväljakul siiski korduma hakkab.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.