Kliimaministeeriumist novembris kooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu seab sihiks tugevdada kohalike omavalitsuste rolli konkurentsitiheda jäätmeturu korraldamisel, kuid muu hulgas sisaldab see ka plaani hakata prügikonteinereid hoolikamalt valvama.

Eelnõu näeb ette, et riikliku järelevalve erimeetmete loetellu lisatakse jälgimisseadmestiku kasutamine.

"Täiendus on vajalik, kuna avalikesse pakendikonteineritesse viiakse sageli jäätmeid, mis sinna ei kuulu, sest avalik konteiner on "anonüümne". Selleks, et selliste prügistajate vastu tõhusamalt võidelda, on vaja riiklikus järelevalves kasutada parimat saadaolevat tehnikat," sedastab eelnõu seletuskiri.

Seal on lisatud, et tänapäeval on saadaval erinevaid salvestavaid kaameraid, mis lülituvad sisse, kui liikumisandur registreerib kaamera vaateväljas liikumise. Korrakaitseseadus lubab politseil või teistel korrakaitseorganitel selliseid seadmeid, mida kasutatakse avalikus kohas toimuva jälgimiseks, kasutada ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

"Riigikohtu praktikas käsitletakse avaliku kohana kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud," märgitakse seletuskirjas ja lisatakse, et arvestades eeltoodut, on võimalik kasutada pakendiseaduse alusel riikliku järelevalve tegemisel kaameraid avalikus kohas asuvute pakendikonteinerite juures.

Selliste prügikastide juurdepääsuteed tähistataks ühtlasi infotahvlitega.
Eelnõu näeb ette, et järelevalve käigus saadud foto- või videomaterjali kasutatakse avalikku pakendikonteinerisse või selle ümbrusesse sinna sobimatuid jäätmeid viinud isikute tuvastamiseks ning vastutusele võtmisel tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta.

Muudatus on seletuskirja kohaselt vajalik ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks, kuna aitab parandada avalikesse pakendikonteineritesse pakendijäätmete liigiti kogumist.

"Avalike konteinerite kasutamisele järelevalve tegemiseks on ka praegu lähtuvalt korrakaitseseadusest võimalik paigaldada valvekaamerad. Õigusselguse tagamiseks oli jäätmereformi eelnõus ettepanek lisada viide sellele ka pakendiseadusesse," selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Kadri Laube.

"Ehk ettepanek polnud mitte kehtivat praktikat muuta, vaid parandada õigusselgust. Justiitsministeeriumi tagasisidest lähtuvalt me kaalume uuesti selle täiendava reguleerimise vajadust," sõnas Laube.

"Praktikas kasutatavad osad omavalitsused seda võimalust praegu just probleemsemates piirkondades, kus avalikke prügikonteinereid ei kasutata eesmärgipäraselt. Jäätmereformi jõustumisel väheneb tiheasustustes avalike prügikonteinerite arv ning jäätmete liigiti kogumine muutub senisest mugavamaks ja kodulähedasemaks, mistõttu peaks prügistajate probleemi ulatus ning vajadus selliseks järelevalveks tulevikus vähenema," lisas Laube.

Justiitsministeerium: see punkt tuleb eelnõust välja jätta

Justiitsministeeriumi niisugune muudatus ei vaimusta ja nemad sellise erimeetme kasutamise õiguse andmist ei toeta.

"Seletuskiri ei ava meetme vajalikkust ega veena, et meetmega saavutatakse soovitud eesmärk. Arusaamatuks jääb, milline korrakaitseorgan videoseadmed paigaldab, kuidas tehakse salvestise abil kindlaks, milliseid jäätmeid inimene konteinerisse viskab, samuti kuidas see inimene tuvastatakse ja millises andmekogus neid isiku biomeetrilisi andmeid töödeldakse," selgitas justiitsministeerium.

Samuti ei ole justiitsministeeriumi hinnangul teada, kes neid väärtegusid menetleb, milliste andmekogude andmete võrdluses ja millisel õiguslikul alusel tuvastatakse biomeetriliste andmete põhjal teo toime pannud isik.

"Toonitame, et andmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste piirangut, mis põhiseaduse kohaselt peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Seletuskirjas ei ole toodud põhiõiguse piirangu põhiseaduspärasuse, sealhulgas proportsionaalsuse analüüsi," nendib justiitsministeerium.

Seetõttu leiab ministeerium, et see meede pole eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ning sama eesmärki on võimalik saavutada inimeste teadlikkuse tõstmise, sagedasema jäätmekonteinerite tühjendamise ja muu sellise kaudu.

"Oleme seisukohal, et kõnealune muutmispunkt tuleb eelnõust välja jätta," resümeeris justiitsministeerium.