Sügisel sõnas abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, et kevadel tuuakse ära korjatud postiprügikastide asemele uued prügikonteinerid, kuid seni ei ole antud jäätmemahutitest veel märkigi olnud.

Küll aga kinnitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnakeskkonna korrashoiu osakonna juhataja Erkki Vaheoja, et maikuus alustatakse uute prügikastide paigaldust. 

"Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet on sõlminud raamlepingu linnamööbli, sealhulgas prügikastide hankimiseks ja paigaldamiseks. Lähiajal, arvatavasti mais, algab uute prügikastide paigaldus üle linna. Oleme kogunud 2024. ja 2025. aastal infot linnaosade valitsustelt prügikastide ja muu linnamööbli vajaduste osas ning 2024. aastal said vastavalt linnaosade sisendile esimesed prügikastid ka paigaldatud," ütles Vaheoja. 

Linnakeskkonna korrashoiu osakonna juhataja lisas ka, et hetkel koostatakse uue hanke raames tellimusi. 

"Suur osa (tellimusest - toim) on prügikastide paigaldamine. Prügikastide asukohtade määramisel oleme lähtunud kasutajate vajadusest, linnaruumi kujundamise põhimõtetest ja ka ringmajanduse ning säästva arengu põhimõtetest."

Vaheoja sõnul on eelistuseks võetud sortimist võimaldavad prügikonteinerid ning haljasaladel plaanitakse neid paigaldada suuremate vahemaade tagant, et vähenda võimalikku häiringut (lõhn, visuaal) pargi külastajatele. 

Küll aga on paigaldatud üle Tallinna uhiuued nutiprügikastid. Neid aga on kokku ainult üheksa. Abilinnapea Margot Roose selgitas, miks soetati suure summa eest üheksa prügikasti ning ei lahendatud esmajoones prügikonteinerite puudust pealinnas.

"Nutiprügikastid soetati osana rahvusvahelisest Euroopa Liidu poolt rahastatud ringmajandusprojektist TREASoURcE, mille raames on Tallinnal kohustus katsetada sensorpõhist jäätmevoogude seiret. Seda rahastust ei saanud kasutada tavaliste prügikastide soetamiseks ega ka mõne muu valdkonna nutilahenduste katsetamiseks," ütles abilinnapea.

Roose sõnul on säärane lahendus kasulik, et vähendada loodusreostust ning prügiveoautodest tekkivat jalajälge.

"Nutiprügikastid võimaldavad seirata täituvust reaalajas ja sellega väheneb tühjendamise vajadus ehk siis veojalajälg. Seega sobivad nutiprügikastid hästi pilootprojekti eesmärgiga katsetada andmepõhiseid lahendusi ringmajanduses."

Üheksa nutiprügikasti osteti Euroopa Liidu rahastuse abil, mis maksid 36 000 eurot pluss käibemaks.

"Üheksa nutiprügikasti kogusumma ilma käibemaksuta oli 36 000 eurot ehk 43 920 eurot koos käibemaksuga. Sellest kaeti 30 000 eurot Euroopa Liidu rahastatava ringmajanduse projekti TREASoURcE vahenditest. Projekt võimaldab testida nutiprügikaste, seega midagi muud, näiteks tavalisi prügikaste, selle projekti raames soetada ei oleks saanud."

Üheksa nutiprügikasti kallis hind on tingitud eelkõige erinevatest komponentidest nagu sensorid, päikeseenergia ja prügipressid. Lisaks mängib rolli ka nutikate prügikastide vähene konkurents Eesti turul. 

"Samas asendab üks nutiprügikast vähemalt viite sama suure mahuga prügikasti," lisab Roose.

Uued nutiprügikastid on paigaldatud juba Stroomi, Pikakari ja Pirita randa, Vabaduse väljaku ja Viru Keskuse lähedusse. Lisaks on prügikastid paigaldatud ka näiteks Keila ja Pärnu omavalitsustesse.