Peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamine on esimene Eesti katoliku kiriku ajaloos.

"Sellel on väga sisuline tähendus. See tähendab seda, et reaalselt inimene võib olla pühak siin Eestis 21.-20. sajandil," ütles Tallinna piiskopkonna piiskop Philippe Jourdan.

Saksamaal sündinud Eduard Profittlich, kellest sai Eesti katoliku kiriku peapiiskop, suunati Eestisse preestriks 1930. aastal. 1941. aasta juunis arreteeriti ta Tallinna Peeter Pauli katedraalis ning deporteeriti otse altari eest Kirovi vanglasse, süüdistatuna Nõukogude vastases tegevuses, ning mõisteti surma.

Ta suri vanglas 1942. aastal. Nii jagas ta väga paljude eestlaste saatust, ütles piiskop Jourdan. "Kui vaatame Maarjamäe memoriaali, siis seal on kümneid tuhandeid nimesid Nende hulgas on ka Eduard Profittlichi nimi."

Õndsakskuulutamise protsess on pikk ning kestis kokku üle 21 aasta ja see tähendas pikka uurimist ning seda tööd on tehtud nii Eestis kui ka Vatikanis. 2019. aastal jõudsid õndsakskuulutamise dokumendid Eestist Vatikani ning neid kontrolliti põhjalikult.

Katoliku kiriku postulaator Marge Paas ütles, et materjali tuli otsida väga paljudest arhiividest.

"Loomulikult Vatikani salaarhiiv, Saksamaa jesuiitide arhiiv, Poolas ta ju elas ka ja Poola kirikuarhiivid tuli läbi käia. Ma ütleks, et dokumentide süstematiseerimine oli kõige kõige keerulisem ja pärast sellest kokku kirjutada akadeemiline tekst," rääkis Paas.

Õndsakskuulutamine toimub Tallinnas ilmselt kevadel või suvel. Püha Tooli reeglite järgi peab hetkest, kui paavst annab õndsaks kuulutamiseks loa ehk siis tänasest, jääma õndsakskuulutamise sündmuseni aega pool aastat.