Saatejuht küsis, mida teeb riiki nende tervishoiuteenuse pakkujatega, kes pole endale vastutuskindlustuse poliisi sõlminud, kuigi juba peaaegu 20 päeva on neil see kohustus olnud.

"Praeguseks ehk poolteist kuud peale patsiendikindlustuse süsteemi jõustumist 90 protsendil on vastutuskindlustuse leping sõlmitud, sealhulgas kõigil kiirabidel haiglatel. Kuus perearsti nimistut on veel ilma kindlustuslepinguta ja siis hambaravis ja teiste erialade kliinikute puhul see hõlmatus on võib-olla 85 protsenti või nii," rääkis Sikkut. "Terviseamet tegeleb järelevalvega, kui on läbirääkimised kindlustusandjaga käimas lepingu sõlmimiseks, et siis automaatselt mingisugust tegevusloa peatamist ei toimu."

Sikkuti sõnul ei võta riik neilt tervishoiuteenuste pakkujatelt tegevusluba. "Seadus sellise võimaluse annab, aga seni ei ole pidanud selliseid meetmeid rakendama. Samas on selgunud, et umbes 60 sellest 1600 tervisehoiuteenuse osutajast tõepoolest ka registrist kustutatakse. Tegelikku teenuse osutamist seal taga ei olnud. Me saame ka need andmed selgemaks."

Saatejuht märkis, et kolmapäevase seisuga oli 5-6 perearstikeskust, millel kindlustuspoliisi ei olnud. Ta küsis, kas terviseamet on valmis mõnelt perearstilt tegevusloa võtma.

"Minu teada nad kõik on läbirääkimistes kindlustusandjaga ja terviseamet on sellest teadlik ning loodetavasti jõutakse lepingu sõlmimiseni," vastas Sikkut.

Tartu perearst Margot Tamm kirjutas ühismeedias, et tal oli varem vabatahtlik kindlustus, kuid monopoli omava kindlustusseltsiga ta sai 10 korda kallima kindlustusmakse, meenutas saatejuht.

"Varasem kindlustusmakse, mis oli perearstil näiteks 300 eurot aasta kohta, see kindlustas selle arsti juhuks, kui tõesti patsient, kes on tervisekahju saanud, pöördub kohtusse, katab need oma kohtukulud, tõendab arsti tehtud vea ja kohus mõistab talle hüvitise välja. Sellisel juhul tõepoolest kindlustus katab selle arsti eest. Nüüd seda kõrget lävendit enam patsiendi jaoks ei ole."

"Ühelt poolt me registreerime ka esimesest novembrist ravivigu, mittetahtlike ravivigu on kirja pandud üle 200 praeguseks. Patsient saab hüvitist taotleda tervisekahju ilmnemisel kindlustuselt. Tal ei ole seda kõrget kohtusse pöördumise lävendit."

Sikkut ütles, et madalam kindlustusmakse kattis riske väga ebatõenäolise olukorra puhul perearsti jaoks.

Saatejuht küsis, kas teenus läks perearsti jaoks nüüd 10 korda paremaks.

"Ei, patsiendid saavad tegeliku kaitse," vastas Sikkut. "Seda, et sa pead minema kohtusse tervishoiutöötaja viga tõestama – see on ikka üle jõu käiv ülesanne suure osa patsientide jaoks. Praeguses olukorras patsientide jaoks on olukord parem, me tegeleme ravivigade registreerimisega, nendest õppimisega ehk ka kvaliteet paraneb. Aga kõige suurem muutus oli tervishoiutöötajate jaoks, sest nemad ei ole kriminaalselt vastutavad mittetahtlikult töö käigus tehtud vigade eest."