Vabaühendused on saanud taotleda iga aasta raha, et lahendada mitmesuguseid sotsiaal- ja tervisevaldkonna jaoks olulisi probleeme, alustades suitsiidiennetusest ning lõpetades inimeste nõustamisega sõltuvustest vabanemisel.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov rääkis, et ka sel sügisel saavad vabaühendused taotleda riigilt raha kuues valdkonnas: suitsiidiennetus, sõltuvusprobleemid,  lastekaitse, vanemaealiste huvikaitse, perede heaolu ning sotsiaalvaldkonna tööjõuteemad.

Võrreldes varasemaga on kuuele valdkonnale mõeldud rahapott aga planeeritust 479 000 euro ehk viiendiku võrra väiksem. See, millises summas milliste teemade toetamine täpselt väheneb, selgub asekantsleri sõnul novembri lõpus, kui avatakse taotlusvoorud.

"See, kuidas see raha jaotub, tuleneb ka sellest, millised eesmärgid me üldse seame nendele voorudele või milliseid tulemuse me soovime saavutada. Sellega ministeeriumis praegu tegeletaksegi, et panna paika need põhimõtted ja ootused, milliseid tegevusi me siis järgneval aastal soovime rahastada. Küll aga tervikuna on seda raha vähem," märkis Vseviov.

Seni on riik nendel teemadel koostööd teinud vabaühendustest näiteks lastekaitse liiduga, lasterikaste perede liiduga, sotsiaaltöö assotsiatsiooniga või MTÜ-ga Kuldne Liiga. Need organisatsioonid teevad projektide elluviimisel omakorda koostööd teiste ühendustega.

Sotsiaalministeerium ise loodab, et rahastuse vähenemine mõjutaks teenuste kättesaadavust, näiteks nõustamisteenuseid võimalikult vähe. Eeskätt loodab riik, et vabaühendused tõmbavad kulusid kokku muude tegevuste arvelt.

"Me ise näeme, et pigem tuleb siis kokku tõmmata arendustegevustes, analüüside tellimistes, koolitustes, teavitustegevustes ja säilitada kõike seda, mis on vajalik nende haavatavate gruppide jaoks," lausus Vseviov.

2024. aasta jaanuaris sai strateegilistest partneritest kaks miljonit eurot toetust näiteks Eesti Punane Rist elanikkonna esmaabioskuste parandamiseks. Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK sai aga 315 000 eurot, et edendada riigi vaimse tervise alast tegevust.

Hasartmängunõustamist sellisel kujul enam ei rahastata

Sotsiaalministeerium plaanib muuta ka seda, milliseid teenuseid olemasoleva raha eest toetatakse. Näiteks ei toetata järgmisest aastast enam praegusel kujul hasartmängusõltuvuse nõustamistegevusi.

Hanna Vseviov ütles, et selle asemel plaanitakse sõlmida mõne vabaühendusega leping, et see pakuks komplekssemat nõustamisteenust, mis hõlmaks ka teisi sõltuvusi, nagu näiteks digi-, alkoholi- või nikotiinisõltuvus.

Riik eraldas hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusele sel aastal tegevuskuludeks 160 000 eurot. Kõikide sõltuvusprobleemide alaseks nõustamiseks plaanib kuulutada novembris välja aga taotlusvooru, mille kaheaastane maht oleks 340 000 eurot.

Vseviov lausus, et see ei tähenda, nagu oleks tulevikus hasartmängusõltuvusega inimestel keerulisem saada nõustamist. Nimelt on tubaka- ja alkoholinõustamist viimased aastad osutanud ja rahastanud hoopis tervisekassa.

"Uue taotlusvooru raames ei plaani me seega rahastada nende sõltuvustega seotud nõustamisteenuste osutamist, küll aga rahastada erinevaid sõltuvuse ennetamisele, teadlikkusele jms suunatud tegevusi. Peamine fookus nõustamisteenuste rahastamisel jääb endiselt hasartmängu-, aga ka digisõltuvustega inimestele," lausus Vseviov.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tulevik on ebaselge

Riik on hasartmängusõltuvusega tegelemisel teinud seni koostööd hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusega. Keskuse tegevjuht Silver Sternfeldt ütles, et kuigi kõik nõustamistegevused on nüüd pandud kokku ühe taotlusvooru alla, plaanivad nad siiski järgnevateks aastateks raha taotleda.

Ta lausus, et seni hasartmängunõustamisele keskendunud keskus ei pea enda fookust võib-olla tingimata muutma, vaid on võimalik, et huvirühmad saavad teha nõustamisteenusele ühendatud pakkumise.

Ühtlasi ei ole tema sõnul välistatud, et nõustamiskeskus järgmine aasta enam üldse riigieelarvelist toetust ei saa.

"Mingit kindlust selle osas ei ole," märkis Sternfeldt.

Riik eraldas hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusele sel aastal 160 000 eurot, mille eest pakuti inimestele tasuta hasartmängu- ja digisõltuvuse alast nõustamist ja psühhoteraapiat. Kokku rahastati tegevjuhi sõnul 900 nõustamiskorda.

Keskusel on tööl viis osakoormusega psühholoogi, ühendusel on ka lühinumber 15410, kõnekeskus ja koduleht. Ühtlasi kulus raha nõustamiskeskuse ruumide üürimiseks, raamatupidamiseks või muudeks tegevuskuludeks.

Sternfeldt märkis, et kui nõustamiskeskus peaks oma tegevust koomale tõmbama, siis tõmmataks esimesena koomale osalemist siseriiklikel või rahvusvahelistel konverentsidel ning muud võrgustikutööd.

"Konverentside väärtus on see, et me teame, mis tegelikult toimub hasartmängusõltuvuse maailmas. Me saame suhelda psühholoogide ja hasartmängukorraldajatega üle maailma. Me oleme kursis viimaste uuringute, praktikate ja abivahenditega," lausus ta.

Oidermaa: on oht, et suitsiidiennetamise tegevuskava jääb riiulisse seisma

Suitsiidide ennetamise alal on sotsiaalministeeriumi üks peamisi strateegilisi partnereid olnud MTÜ Peaasjad, keda sel aastal toetati ligi 200 000 euroga.

Peaasja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ütles, et strateegiliste partnerluste jaoks eraldatava raha kärbe teha otseselt ei üllata, sest riigis on juba pikemat aega kärbete teemal avalikult arutatatud.

Samas tekitab kärbe Oidermaa sõnul ka mitmeid küsimusi.

"Novembris peaks valmis saama Eestis ka suitsiidiennetuse tegevuskava. Meie ja kolleegide lootus oli, et see dokument ei jää sahtlisse seisma ja selle pinnalt hakatakse tõsiseid samme astuma," lausus ta.

Oidermaa lausus, et 200 000 euro eest on Peaasjad õpetanud sel aastal inimestele vaimse tervise esmaabi oskuseid, et inimesed oskaksid enda lähedasi paremini toetada. Ühtlasi on pakutud mitmesuguseid varajase sekkumise teenuseid ning töötatud välja süsteemi suitsiidi tõttu lähedase kaotanud lähedastele.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov märkis, et ministeerium plaanis tegelikult toetuste eelarvet suurendada, kuid kokkuhoiuvajaduse tõttu tuleb planeeritud eelarvet 479 000 euro võrra vähendada.

"Tervikuna jätkatakse vabaühenduste toetamist varasemaga võrreldes samas mahus ehk 3,8 miljoni euro ulatuses, kuid kuna toetuse periood mõnel juhul lüheneb (nt kolmelt aastalt kahele), võib see ka mõnede vabaühenduste toetust võrreldes varasemaga vähendada," märkis ta.