Korobeinik küsis ministeeriumide endi kärbete kohta andmeid, et arutada neid rahanduskomisjonis. Korobeiniku sõnul vastas mõni ministeerium suure hilinemisega ja majandusminister Erkki Keldo (Reformierakond) ei vastanud üldse. (Keldo vastas reedel - toim., vastus allpool)

"Mõned vastused olid üsna omapärased. Näiteks kultuuriministeeriumi puhul oli kärpimisplaan põhimõtteliselt üks inimene, mis on alla ühe protsendi nende personali eelarvest. Seda olukorras, kus oma valdkonnast nad kärbivad neli-viis protsenti. See oli üks aruteluteema komisjonis ka, et võiks ikkagi alustada enda eelarve kärpimisest enne, kui sa lähed teiste kallale," rääkis Korobeinik.

"Väga suur aruteluteema rahanduskomisjonis oli ka see, et regionaalminister Piret Hartman (SDE) väitis, et nende suurim kärpeplaan on seotud ühistranspordi dotatsiooniga. Aga kui hakkasin seda komisjonilt uurima, siis selgus, et kuigi seal on välja toodud, et ühistranspordi rahastus väheneb kuue miljoni võrra, siis reaalselt rahastus suureneb kahe miljoni võrra, kuna valitsuses on selle kohta eraldi kokkulepped, et reservist eraldatakse vahendid," rääkis Korobeinik.

"Ja kui isegi unustada, et tasuline ühistransport on riigi jaoks kallim kui tasuta, siis sedasi kärpida on üsna vale. Kommunikeerid ühte numbrit pannes selle ka eelarvesse, kus vähem informeeritud riigikogu liikmed vaatavad seda numbrit ja teevad järeldusi, aga reaalselt on see number suurem," lausus Korobeinik.

Korobeinik märkis ka, et ministeeriumide hankeosakonnad on väga veidra ülesehitusega.

"Regionaalministeerium peab näiteks hankima ise endale IT-süsteeme olukorras, kus neil hankeosakonnas pole ühtegi selle pädevusega inimest. Selle asemel võiks teha spetsialiseeritud keskused, kellel on see kompetents. Praegu on niimoodi, et need inimesed on ministeeriumides laiali ja sedasi kärpida muidugi ei ole võimalik, sest sul peab olema keegi, kes vähegi saab aru, millega on tegemist. Praegune ülesehitus pärsib efektiivsuse tõstmist," rääkis riigikogulane.

Korobeinik kritiseeris ka olukorda, kus kärped tehakse tehnoloogiaostude ja -remondi edasilükkamise arvelt. Nii talitavad näiteks justiitsministeerium, kliimaministeerium ja välisministeerium.

"Kui serveri eluiga on viis aastat, siis midagi ei juhtu, kui sa kuuendal aastal selle välja vahetad. Aga ütleme 10. aastal seda välja vahetada on problemaatiline. See on investeeringute edasilükkamine. See tuleb paradigmast, et arvatakse – nagu ka viimasel kolmel aastal –, et majandus järsult hakkab kasvama ja siis kõik mured saavad lahenduse, ja seni saab edasi lükata need vajalikud investeeringud. Või siis on kärpe teesklemine, nagu tehakse ühistranspordiga," sõnas Korobeinik.

Veel ühe probleemina toob Korobeinik välja selle, et oli juhtumeid, kus minister lihtsalt ei tea, milles nende kärbe seisneb.

"Ma kahtlustan, seal ei pruugi see teadmine tulla ka enne kolmandat lugemist ehk siis sisuliselt valitsus saatis riigikogusse eelarve, mis on sisustamata ja riigikogu võib selle lihtsalt vastu võtta," sõnas Korobeinik.

ERR küsis ministeeriumide majasiseste kärbete kohta kommentaari ka rahandusministeeriumilt, kes ütles, et täpsemalt saab oma kokkuhoiukohti kommenteerida iga ministeerium ise. 

"Ministeeriumide kärped on kokkulepitud mahus," lisas rahandusministeerium.

Ministeeriumide vastused Korobeiniku järelepärimisele

Kliima- ja taristuministeeriumi valitsemisala kesksete IT-teenuste kärbe on 610 600 eurot, millest IT-arenduste kokkuhoid on 200 000 eurot. Majandamiskulusid hoitakse kokku IT-rakendustelt, lisaks loobutakse osast sõidukitest ja vähendatakse töötajate koolituskulusid.

Personalikulusid vähendatakse kokku 1 402 500 eurot, sh taristuministri
vastutusvaldkonnas 500 000 eurot (transpordiametis), kliimaministri valdkonnas 475 100 eurot (sealhulgas keskkonnaagentuuris 174 700 eurot ja keskkonnaametis 387 600 eurot ning kliimaministeeriumis 340 200 eurot).
Samuti on kavandatud valitsemisalas vähendada töötajate arvu 54 võrra.

Kliimaministeeriumi üleselt juhitavatest kuludest vähendatakse tööjõukulusid kokku 340 200 eurot, töötajatega seotud majanduskulusid ja muid administreerimiskulusid (koolitused, õigusloome, kriisireguleerimine, avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud kulud jm) 233 800 eurot.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ütles, et ta on sotsiaalministeeriumi juba praegu üsna õhukeseks kärpinud, kuid otsib sellele vaatamata pidevalt efektiivistamiseks võimalusi.

Sotsiaalministeerium koondas 2023. aastal viis inimest ja kaotas 17 ametikohta. 2024. aasta koondamiste lõppnumbrit ei ole praegu võimalik öelda.

"Ühelt poolt ümberkorraldame ametikohti ja mõned koondamised on tulnud sealt – kokku kaheksa inimest. Tuleva aasta tööplaanide ja täpsema eelarve koostamine aga alles algab, mis tähendab, et kuidas täpselt jaotub sotsiaalministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulude kärbe 438 000 eurot,
selgub aasta lõpuks," teatas Riisalo.

Sotsiaalkaitseministri vastutusalas olevas sotsiaalkindlustusametis on juba
varem seda kokkuhoidu tehtud ja tööjõudu vähendanud. Eelmise aasta sügisega võrreldes on sotsiaalkindlustusametis töökohti veerandi võrra vähem, ütles Riisalo.

Välisministeerium hoiab järgmisel aastal kokku peamiselt projekti- ja tegevustoetuste ning majandamiskulude arvelt. 2025. aastal välisesindusi sulgema ning Eesti diplomaatilist aktiivsust vähendama ei pea.

Kokkuhoiuna vähendab välisministeerium 10 protsendi võrra sihtasutuste tegevustoetusi (Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus, rahvusvaheline kaitseuuringute keskus), samuti sihtasutuste projektitoetusi, kokku 0,2 miljoni euro võrra. Samuti projekti- ja tegevustoetusi 2,5 miljoni euro võrra.

Välisministeerium vähendab ka ministeeriumi haldus- ja IT-kulusid ühe miljoni euro võrra, mis tähendab peamiselt jooksvate remonttööde edasilükkamist ja väiksemas mahus inventari ja seadmete ostmist.

Justiits- ja digiministeerium teatas, et kogu haldusala on kärbetest mõjutatud, välja arvatud küberturvalisuse valdkond, mis jäi üleriigilistest kärpeotsustest välja. Ministeeriumi personalikulusid vähendatakse 0,6 miljonit eurot. Täpne jagunemine ei ole veel selge ja koondamise otsuseid ei ole hetkel veel tehtud.

Haridusministeerium kavatseb koondada. Ministeerium on juba alates 2021. aastast koondanud ja kasutanud majandamise ja personalikulude vahendeid hariduse tegevusteks, näiteks 2024. aastal õpetajate lisapalgatõusuks. Ministeeriumis on ametikohti selle aasta lõpuks kavas vähendada 25 võrra.

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad tööjõukulud
kõigest 16 protsenti, millest omakorda 59 protsenti moodustab tegevväelaste töötasu ning 11 protsenti tegevväelaste eripensionid. Küll aga planeerivad tööjõukulusid kokku hoida tegevusi korrastades Eesti sõjamuuseum ning riigi kaitseinvesteeringute keskus.

Kultuuriministeeriumist teatati, et neil on kõige väiksem ministeerium, kus töötavad suures osas tippspetsialistid ning oma valdkondade juhid.

"Ministeeriumi eripära on, et töötajaid on vähem kui 100 ning iga
sisuvaldkonna (näiteks etenduskunstid, muusika) peale on vaid üks kõrge kvalifikatsiooniga nõunik, mitte terve osakond. Sellises struktuuris on riigieelarve seisukohast märkimisväärsete koondamiste tegemine keeruline. Oleme koondanud ühe ministri nõuniku ametikoha. Samuti ei jätka alates
2025. aastast tööd kultuurinõunik Rootsis," ütles minister Heidy Purga (Reformierakond).

Rahandusministeerium kärbib koolitus- ja lähetuskulusid.

"Samuti hoitakse kokku kontoripinda, vaadatakse üle ministeeriumide ühishoones osutatavate tugiteenuste maht ja kulud," lausus rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Rahandusministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 3,58 miljonit eurot, sealhulgas ministeerium 0,83 miljonit, maksu- ja tolliamet 0,41 miljonit, statistikaamet 0,56 miljonit, riigi tugiteenuste keskus 0,6 miljonit, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus 0,89 miljonit ning rahapesu andmebüroo 0,29 miljonit eurot.

Peamiselt hoitakse kokku personaliga seotud kulusid, sh lähetus- ja koolituskulusid ning vaadatakse üle kontoripind. Lisaks vähendatakse rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid ning koolitus- ja personaliteenuste kulusid.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on 2024. aastal koondanud 27 teenistujat ja mõned vaba ametikohad. See on ligi kümme protsenti ministeeriumide teenistujate arvust. Edasist koondamist ei ole praegu plaanis.

Siseministeerium on koondanud seitse inimest, samuti ei täideta mitmeid vabasid ametikohti. Ümber on kujundatud näiteks strateegiline
juhtimine, hankemenetlus, personalijuhtimine, ministeeriumi siseteenused jne. Teistes siseministeeriumi valitsemisala asutustes kärpeotsuseid alles tehakse ning vajalik koondamiste maht ei ole selge. Ei koondata põhivõimeid tagavaid inimesi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) öeldi, et hetkel ei ole järgmisel aastal kavandatud ametikohtade ja konkreetsete inimeste koondamisi ega tööjõukulude kärpeid.

Samas on näiteks juba käesoleval aastal koondatud kolm tugipersonali
ametikohta ning jäetakse täitmata mõned ametikohad, et valmistuda järgnevate aastate kärbeteks, sealhulgas tööjõukulude osas.

Ühtlasi tuleb MKM-i personalikulude kokkuhoid ka valitsemisalade vastutusvaldkondade ümberkorraldustega kaasnenud muutustest tugipersonalis. MKM-ist liigub justiitsministeeriumisse kümme tugipersonali täistöökohta ja MKM-i tuleb regionaal- ja põllumajandusministeeriumist 2,5 tugipersonali täistöökohta, seega väheneb MKM-i tugipersonali koosseis ja eelarve 7,5 tugipersonali täistöökoha võrra, mis annab kokkuhoidu ca 350-400 000 eurot aastas (arvestades ühe täistöökoha maksumuseks keskmiselt ca 50 000 eurot).

Ministeeriumide vastused Korobeinikule on saadetud 10. oktoobrist – 22. oktoobrini, mis tähendab, et on võimalik, et mõne ministeeriumi kärpeplaanid on vahepeal (selgemaks) muutunud.