Praegu on lubatud küttida üks protsent hallhüljestest. Regionaal- ja põllumajandusministeerium toob aga välja, et kuna hallhülge arvukus ja sellega kaasnevad kahjustused kalapüügile on kasvanud väga jõudsalt, on vajalik kvooti tõsta viie protsendini.

Ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin sõnas, et esialgu tehakse ettepanek kehtestada kvoodiks kolm protsenti.

"Hallhülged põhjustavad aina enam kahju nii kalavarudele kui ka kalapüünistele, kuna arvukus on kasvanud. Soodsa seisundi arvukuseks loetakse 3500 isendit ja praegu on meil üle 6000 isendi."

Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm märkis, et kalurid tervitavad ministeeriumi algatust. Pärnumaal taotleti hüljeste küttimiseks kvooti juurdegi.

"Kui me võtame näiteks selle, et 2024. aastal ehk sel aastal oli meil võimalik üldse üle Eesti küttida 61 isendit versus 7393 isendit, et tegelikult see on marginaalne. Näiteks Pärnumaa piirkonnas oli septembri keskpaigaks juba meie kvoot ära lastud ja me taotlesime riigilt kvooti juurde. Me saime selle loa teiste piirkondade arvelt."

Tamm ütles, et saab üle päeva teateid kaluritelt, kellele on hallhülged kahju tekitanud.

"Nad tekitavad kaluritele väga erinevaid probleeme. Alates saagikalade kahjustamisest, kalade äraviimisest püünistest, püügivahendite kahjustamisest ehk lõhkumisest. Samuti nad tõrjuvad kalad püügipiirkondadest välja, muutuvad kalavarud. Tegelikult, kui hüljes ikkagi sul mõrra ümber tiirutab, ega siis kala naljalt sinna tulla ei taha. Meil kalurid on teinekord rääkinud, et ühest otsast panevad võrgud sisse ja kui kiiruga tagasi tuleb, siis hüljes juba tervitab vastu." 

Ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin lisas, et üle tuleks vaadata ka jahipidamisenõuded.

"Meie hinnangul need nõuded tegelikult ei arvesta veelooma küttimist. Näiteks need suuruluki laskmiskatsed, need on ikkagi kohandatud maismaal suurulukite tabamiseks. Võiksime need koos üle vaadata, et seal, kus on lihtsustusruumi. Need nõuded, mis ikkagi ei ole veelooma küttimisel asjakohased, need tuleb maha võtta. On võimalik kasutada ka spetsiaalseid nn hülgepüüniseid, kus hüljes ei upu ära ja siis on võimalik teda sealt tabada."

Esta Tamme sõnul on oluline mõelda ka sellele, kuidas hüljest turustada saaks.

"Täna Soome, Rootsi ja Eesti on väga tõhusat tööd teinud ka Euroopa Liidu tasandil, et hülgeid rohkem küttida ja ka võimaldada nende turustamist, sest tegelikult täna on suur probleem selles, et hülgega ei ole mitte midagi teha."