Maksuamet ja tolliamet ühendati 2004. aastal ühisametiks ning alates sellest on selle juhiks olnud Aivar Rehe, Enriko Aav, Marek Helm, Valdur Laid, Madis Jääger ning praegu ametis olev Raigo Uukkivi.

Uukkivi kirjutas sotsiaalmeedias, et töötajaid on MTA-l praeguse seisuga 1117. Ühendamise ajal oli neid aga üle 2200 ehk 50 protsendi võrra rohkem.

Eesti töötukassat on samal ajal alates selle loomisest 2002. aastal juhtinud Meelis Paavel, kes teatas eelmisel nädalal, et lahkub pärast 15. aprilli ametist ega kandideeri enam sellele kohale uuesti.

Töötukassa töötajate hulk on muutunud maksuametile vastupidises suunas ehk üha paisunud: viimase 12 aastaga on see kerkinud 482 inimeselt 952-ni ehk peaaegu kahekordistunud.

Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ütles ERR-ile, et töötajate arv on kasvanud, sest aastatega on neile lisatud väga palju ülesandeid, mis varem kuulusid mõnele teisele asutusele. Alustati justnagu väikese kindlustusena.

"Aastate jooksul on tulnud juurde palju ülesandeid, näiteks töövõime hindamine, töövõimetoetuse maksmine, lisaks noorte karjääriteenused, täiend- ja ümberõpe," loetles Kool ja lisas, et uusi ülesandeid ei ole töötukassa endale ise võtnud, vaid neid on antud seadusega.

Kool tõi välja, et töötukassa loomisel 2002. aastal, mil hakkas kehtima töötuskindlustuse seadus, oli neil töötajaid 20. Pärast tööturuameti liitmist töötukassaga 2009. aastal hakati lisaks passiivsetele tööturumeetmetele tegelema ka aktiivsete tööturumeetmete pakkumise ning tööotsijatest klientide nõustamisega ning töötajate arv kasvas 500-ni.

2016. aastal tehti töövõime reform, mille tulemusena hakkas töötukassa tegelema inimeste töövõime hindamisega ja töövõimetoetuse menetlemise ja väljamaksmisega. Töötajate arv kasvas 724 inimeseni.

2017. aastal toimunud töötust ennetavate meetmete reformiga said töötukassa klientideks ka töö kaotuse ohus olevad hetkel töötavad inimese. Ühtlasi kasvas töötukassa töötajate arv 853-ni.

Karjääriteenuste reformiga 2019. aastal hakkas töötukassa osutama karjääriteenuseid ka noortele vanuses seitsmendast kuni 26. eluaastani, sealhulgas koolides. Töötajate arv kasvas 906-ni.

"Seni oleme finantsiliselt ka nende ülesannetega hakkama saanud, ilmselt oleme üks väheseid, kes ei ole tootnud miinust," ütles Kool, kuid lisas, et kui praeguse töötutoetuse rahalised kohustused töötukassa kanda tulevad, nagu valitsuse plaan ette näeb, siis võib olukord muutuda.

Meelis Paavel on juhatuse esimehe ametis olnud sedavõrd pikalt, kuna nõukogu, mis on töötukassa kõrgeim organ, on talle teinud ettepaneku jätkata ning miks see nii on olnud, peaks Kooli sõnul küsima töötukassa varasematelt nõukogu liikmetelt.

Jätkamisettepaneku tegi nõukogu Paavelile ka pärast viimatist juhatuse esimehe ametiaja lõppu. Kool märkis, et kuna Paavel tahtis viiest aastast lühemat ametiaega, lepiti kokku kolmeaastases lepingus.

"Uue juhatuse esimehe konkurss kuulutatakse välja jaanuari alguses ja kindlasti saab ka avalikkus infot konkursi kulgemise kohta," lisas Kool.

Ka töötukassa põhikiri näeb ette, et juhatuse liikme leidmiseks korraldatakse vajadusel avalik konkurss, kuid otsuse, kas seda on tarvis, teeb nõukogu.

Töötukassa nõukokku kuulub kuus liiget: kaks tööandjate, kaks töötajate ja kaks valitsuse esindajat. Nõukogu esimehe koht liigub igal aastal eri osapoole kätte ja praegu on esimeheks tööandjate esindaja Aaro Lode. Lisaks kuuluvad nõukokku Kaia Vask ametiühingute keskliidust, majandusminister Erkki Keldo, Hando Sutter tööandjate keskliidust, Madis Iganõmm teenistujate ametiliitude keskorganisatsioonist ning Märten Ross rahandusministeeriumist.