Välisminister Margus Tsahkna sõnul ei plaani Eesti pikendada Süüria sõjapõgenikele antud ajutist kaitset. Otsusega lõpeb põgenike siinne elamisluba ja riik ootab nende tagasi kodumaale pöördumist. Kuigi Süüria tulevik tekitab veel palju küsimärke, on seni olnud õhustik Tsahkna hinnangul rahulik ja vähemalt sõnades soovitakse samamoodi jätkata.

"Täna ei ole enam alust anda sõjapõgenikele või poliitilistele põgenikele ka Eestil näiteks kaitset, selles mõttes, et paljud põgenikud pöörduvad tagasi. Ja ma arvan, et see ongi väga loomulik, kui me ka kaasa aitame, et inimesed saavad minna tagasi koju ja oma elu seal üles ehitada," lausus Tsahkna.

Detsembri seisuga on Eestis kehtiv rahvusvahelise kaitse staatus 72 Süüria kodanikul. Üle Euroopa on põgenikke miljoneid.

"Süüria kindlasti ei suuda vastu võtta praegu miljoneid inimesi korraga, aga teatud piirkondades, kus inimesed põgenesid lihtsalt sõjategevuse eest või kus sõjategevus ei ole toimunud või kus nende vara on säilinud, on seda võimalik ette kujutada. Eriti lõuna pool ja Türgi piiri ääres vahetult," ütles Rainer Saks.

Uue valitsuse moodustamine Süürias on Saksa sõnul pikk protsess, kuid peaaegu kõik Euroopa riigid on juba praegu tühistanud süürlaste asüülitaotluste vastuvõtmise. Eelmisel nädalal arutas Süüria küsimust ka Euroopa Liidu välisasjade nõukogu.

"Kindlasti Euroopa saadab sinna oma eriesindaja, et olla ühenduses. Aga Euroopa poolt on võimalik ka anda väga tõsist humanitaar-majanduslikku rahalist abi. Ja seal (nõukogus) ma ütlesin selgelt välja meie seisukohad, et need peavad olema tingimuslikud. Me peame selgelt nägema, mida Süüria hakkab tegema, mida see võim hakkab seal tegema, kuni selleni välja, et me ei ole nõus andma näiteks Süüriale rahalist abi, kui Vene baasid jätkavad seal olemist," lausus Tsahkna.