Reigo Kebja rääkis ERR-ile, et alates kolmapäeval kella 12.26, kui rike avaldus, on Elering ja Soome põhivõrguoperaator Fingrid üritanud üheskoos rikkekohta täpsemini kindlaks teha.

"Oleme teinud erinevaid diagnostikaid, mõõtmisi nii Eesti kui Soome poolel ja keskendume just praegusel hetkel ka rikkekoha otsingutele ühenduse kaabliosas," rääkis Kebja.

Kus täpselt võiks rikkekoht olla, on tema sõnul veel vara öelda, kuid märgid on viidanud, et tõenäoliselt võib see asuda selles samas rikkekaabli osas.

"Kui me vaatame Estlink 2, siis koosneb see laias laastus kolmest suuremast tükist. Üks on konverterjaam Eesti pool, teine on konverteerjaam Soome pool ning kolmas on neid ühendav õhuliini ja kaabli osa," selgitas Kebja.

"Mida aga tuleb silmas pidada, on see, et seesama kaabliosa koosneb omakorda kolmest lõigust. Üks on siis Eesti pool maismaa osa, teine on mereosa Soome lahes, merekaabel ning kolmas on õhuliin Soome poolel ning olemegi nüüd just keskendunud sellesama kaabli õhuliini osa täpsemale uurimisele ja sealt võimaliku rikkekoha tuvastamisele," lisas ta.

Varustuskindluse kohta ütles Kebja, et sellest tulenevalt, et Estlink 2 tööst väljas on, otseseid riske ei ole: Eesti varustuskindlus on tagatud ning Eestis ja Baltimaades tervikuna on piisavalt elektrijaamasid, et vajalik tarbimine elektritootmisega katta.

"Tegelikult meil on igapäevaselt Eestis ja ka Baltikumis tervikuna elektrijaamu, mis tavapäraselt elektriturule ei pääse erinevatel põhjustel. Samas nad on meil olemas ja nad on töövalmis, seega elektrivarustuskindluse vaates meie siin ohtu selgelt ei näe, Eesti elektrivarustuskindlus on tagatud," kinnitas Eleringi juhatuse liige.

Tema sõnul ei ole ka ühtki indikatsiooni, et varuvõimsuste töölehakkamises mingit tõrget võiks tekkida ning seda näitas hästi ka eelmisel aastal olnud pikem periood, kui Estlink tööst väljas oli.

"Eelmisel aastal oli rike alates jaanuari lõpust ja vältas samuti terve veebruari, märtsi, aprilli ja sealt mõned kuud veel edasi ja samuti siis sellel perioodil Eesti varustuskindlusele riske ei olnud, sarnaselt ka seekord," lausus Kebja.

Elektri hinda mõjutab aga juhtunu tema kinnitusel selgelt ning lühiajaliselt võib see olla kolmepidine ehk nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne. Kebja tõi välja, et viimatine veidi pikem Estlink 2 tööst väljas olek näitas, et elektrienergia lõpphind kasvas sel perioodil umbes kümne protsendi võrra.

"Ehk siis see hinnamõju selgelt võib olemas olla, aga milline see täpselt olema saab, seda on väga keeruline prognoosida, seda oskavad kindlasti paremini teha teised turuosalised," tõdes Kebja.

Küsimusele, kas mere põhjas olevaid kaableid, mis on sisuliselt riigi julgeoleku garantii, ei õnnestuks kuidagi kaitsta, nii et laevad neid puruks ei tõmbaks, vastas Eleringi esindaja, et merekaablite kaitsmine on äärmiselt suur väljakutse.

Ta selgitas, et Eleringil on veealust elektri- ja gaasitaristut ligi 300 kilomeetrit ning igale meetrile või kilomeetrile laev või midagi muud seisma ning valvama panna oleks väga keeruline.

"Ehk siis ei taha sündmustest ette rutata, et see üldsegi selle rikke seekordne põhjus kindlalt on, aga tõepoolest, fakt on see, et selliste pahatahtlike rünnakute vastu meretaristu kaitsmine on äärmiselt keeruline ja suur väljakutse. Seal me teeme loomulikult head koostööd riigi teiste institutsioonidega, kes just veealuse ja veepealse olukorra teadlikkusega merel tegelevadki," rääkis Kebja.

Prognoosida, millal kaabel korda saab, on tema sõnul väga raske, sest rikkekoha uuringud alles käivad ning see oleneb täpsest rikketüübist ja -asukohast. Kui see info selgub, siis Elering seda Kebja kinnitusel kindlasti ka jagab.

Eesti-Soome vaheline alalisvooluühendus Estlink 2 lülitus avarii tõttu kolmapäeval välja ja kuigi rikke põhjus pole praegu teada, viibisid Soome ajakirjanduse andmetel sel ajal kaabli lähedal nii Hongkongi kaubalaev kui ka Venemaa varilaevastikku kuuluv tanker.