Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928. aastal Saaremaal. Oma perekonnanime kohta on ta öelnud, et see oli juba ta kaugetel esivanematel.

"Ma olen pärit Saaremaalt, kus juba 16. sajandil olid randrüütlid, eestlased, kes kaitsesid sel ajal Saaremaad. Sealt tuleneb ka meie nimi, sest järgnevalt nimetati meid rüütliteks, ning selle tõttu on nii minu ema kui isa esivanematel Rüütli nimi – Saaremaal pandi kõigepealt eestlastele perekonnanimed ja nii tuligi meile nimi Rüütel."

Rüütel on meenutanud lapsepõlve sõjaeelses Eesti vabariigis helge ajana, eriliselt on tal meeles kohtumine president Konstantin Pätsiga.

"Kui president Konstantin Päts 1930-ndate lõpus Saaremaad külastas, käisime meie, koolilapsed, teda tervitamas. Igaüks viis oma koduaiast lilleõiekese ja puistas tee peale, kus president mõnikümmend meetrit enne Laimjala valla keskusesse jõudmist oma auto peatas. Vallamaja oli sadakond meetrit teest kõrval, aga valla juhtkond võttis presidendi maanteel vastu. Meie, lapsed, olime rivis selle vastuvõtmise juures," meenutas Rüütel.

Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu põllumajanduse mehhaniseerimise kooli õpetaja.

1957. aastal sai temast Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) agronoomia erialal.

1958. aastal abiellus Arnold Rüütel Ingrid Ruusiga. Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Rüütlite peres on kaks tütart.

Galerii Arnold Rüütli tegemistest eluteel:

1969. aastal valiti Arnold Rüütel EPA rektoriks. Oma rektoriks oleku aja suurima saavutusena on Rüütel ise välja toonud ülikooli taristu korrastamise, sh Tähtveres EPA hoonetekompleksi väljaehitamise.

"Minu enda teaduslikud huvid olid aga seotud lüpsikarusselliga ja katselauda rajamisega Eerikale. Meie uurimisrühma töö osutus küllalt edukaks. Siinseid publikatsioone hinnati kõrgelt nii tolleaegse N Liidus kui ka välismaal. Tegime koostööd N Liidu kosmonautide ettevalmistamise keskusega. Neile pakkus huvi siin välja töötatud respondrite rakendamine lehma füsioloogiliste näitajate kaugjälgimiseks. Kõik saadud andmed viisime arvutisse. Juba 1970. aastal suutsime distantsilt jälgida ja analüüsida lehmade käitumist," on Rüütel meenutanud.

Alates 1977. aastast oli Rüütel mitmetel kõrgetel ametikohtadel ENSV-s. 1977–1979 Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee põllumajandussekretär, 1979– 1983 ENSV ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja, 1983–1990 ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees.

Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988.

1990. aasta märtsis valiti Rüütel ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees kuni oktoobrini 1992.

Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö.

ETV saade Arnold Rüütli 75-ndal sünnipäeval 2003. Saatejuht Mati Talvik: 

1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil.

1991–1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige.

1992 kandideeris ta Eesti presidendi ametikohale ja kogus 43 protsendi rahva häältest. Et ükski presidendikandidaat ei saanud üle poole hääletamisest osa võtnud valijate häältest, siis ei osutunud keegi valituks. President valiti riigikogus, kus Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält ning Meri sai Eesti presidendiks.

1995. aastal valiti Rüütel rekordilise, 17 189 häälega riigikogu liikmeks, seejärel riigikogu aseesimeheks.

1994–2000 oli Arnold Rüütel Eesti Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kandis partei nimetust Eestimaa Rahvaliit, hiljem reorganiseeriti see EKRE-ks. Rüütel oli EKRE liige ja auesimees 26. juunini 2024.

1995 valiti Arnold Rüütel riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.

Poliitikutöö kõrval oli Arnold Rüütel aastail 1981-1988 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ja 1989–2002 Forseliuse Seltsi esimees. 1993. aastal asutas Rüütel ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi. 1993. aastal sai temast ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Samast aastast kuni Eesti presidendiks valimiseni oli Arnold Rüütel ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees.

ETV saade Arnold Rüütli 90. sünnipäeval 2018. Saatejuht Indrek Treufeldt:

Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001 valijameeste kogu poolt Eesti presidendiks. Presidendi ametisse astus Arnold Rüütel 8. oktoobril 2001.

Oma esimeses kõnes presidendina riigikogu ees ütles Rüütel, et "eduka Eesti kõrval on ka teine ja mitte sugugi väiksem Eesti", kuhu kuuluvad "meie oma inimesed, kes on pidanud sageli ülekohtuselt kõrget hinda maksma Eesti edu eest".

Ta seadis sihiks "sotsiaalselt kreenis" Eesti ühendamise. Rüütli eestvedamisel asutati 2003. aastal Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, mis hiljem reorganiseeriti eesti Koostöö Koguks.

Rüütli ametiaja suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks nimetatakse Eesti liitumist Euroopa Liiduga, mida Rüütel isiklikult toetas ja mis aitas referendumil positiivse tulemuseni.

"Täiesti kindlalt peame liikuma Euroopasse. /.../ Euroopa Liit on päris kindlasti meie tulevik ja selles osas on ühel meelel nii riigikogu fraktsioonid kui ka valitsus. /.../ Eestil puudub globaliseeruvas maailmas alternatiiv oma tuleviku tagamiseks väljaspool Euroopa Liitu."

Rüütli ametiaeg presidendina lõppes 9. oktoobril 2006. Ta kandideeris ka teiseks ametiajaks presidendiks, kuid jäi valimiskogus alla Toomas Hendrik Ilvesele. Rüütel sai 162 häält ja Ilves 174 häält.

Pärast presidendiameti lõppu oli Rüütel ühiskondlikult aktiivne kõrgele eale vaatamata.

President Alar Karis koos Sirje Karisega ja Vabariigi Presidendi Kantselei avaldavad sügavat kaastunnet president Arnold Rüütli lähedastele ja sõpradele.

President Rüütlile korraldatakse riiklikud matused.

"Aktuaalse kaamera" tagasivaade president Arnold Rüütlile: